Mikk Pärnits: Legaliseerime noore inimese entusiasmi
Kanepi legaliseerimisega seotud „liikumist" veavad põhiliselt noored, nagu nende suurte sotsiaalsete muutustega alati on olnud. Eesti vajab aktiivseid noori. Seda järgmist põlve, kelle jaoks täna töötatakse, Eestit arendatakse.
Vanu arusaamasid lükkavad enamasti ümber just noored, omaalgatuslikult. Seesugune alt ülespoole suunduv energia on ühiskonna elujõulisuse tunnuseks. Nooruslik energia võib korda saata kõiksugu imeasju.
Kanepi legaliseerimise (või pigem dekriminaliseerimisega) seotud mitteametlik liikumine on leidnud pinnast eelkõige sotsiaalvõrgustikus, mille kaudu sama huvigrupi inimesed oma mõtteid jagada saavad. Olen selle grupi liige, et osalt uutel arengutel silma peal hoida ning vahel osalen ka mõnes vaidluses. Selle tulemusena on tekkinud paar tähelepanekut, mida ei saa mitte vaka all hoida ja mis võiks omakorda diskussiooni tekitada.
Ma pole enne näinud, et tuhanded noored vabatahtlikult kusagile koonduvad ja mingi seaduseuuenduse eest nõnda häälekalt ja energiliselt seisavad. Noorusliku entusiasmiga kaasnevad muidugi puudujäägid, mida siis energiaküllus omakorda tasa püüab teha.
Selliselt „keskmiselt noorelt" kanepi kohta küsides võib kuulda vanu klišeesid ja pooltõdesid: kanep ravib seda ja teist, toob riigile uue maksuallika ja võtab kuritegevuselt sisetuleku ära.
Need väited on entusiasmis ja lootuses arenenud pea müütilisteks ja anekdootlikeks jutustusteks, mis kahevahel olijatele väga veenvalt mõjuda ei saa. Seetõttu on selline teismeliste seas populaarne hoiak kanepi suhtes seaduslikku algatust kahjustav ja õõnestav.
Vaadates kogu seda hurraad, mis legaliseerimise jutusse pannakse, kogen ma kahjutunnet. Kahju, et needsamad noored ei tunne samalaadset huvi poliitika vastu. Või haldusreformi või rahastamisskandaali vastu. Selle asemel koondutakse ajutise eesmärgi nimel ja pärast selle võimalikku saavutamist valgutakse laiali.
See tähendab, et liikumist huvitab üks kitsas piirkond, mille saavutamisega laine taandub ning üldpilt riigis jääb ikka sama morniks. Üheks põhjuseks on fakt, et noorem põlvkond on vanema põlvkonna JOKK sigadusi vahtides pettunud, kibestunud ja tunneb, et teda on alt veetud. Ehk just seetõttu on kanepi legaliseerimine noorte seas protestivormiks saanud - sellega protestitakse valelike vanemate ja korrumpeerunud „juhtide" vastu.
Noori ühendavas aatelisuses on tohutult potentsiaali, kui see kasvab ühelt kitsalt alalt laiemaks ja ühiskonda paremuse poole muutvaks tõusulaineks. Hetkel on küll olemas üks väike laine, kuid kui see saavutab oma tipu, siis ei järgne sellele enam teist samasugust.
Oleks võimas, kui saaks sarnase massi mõne aktuaalsema probleemi rakkesse. Paraku viib praegune suund legaliseerimise teemadel veelgi enam võõrandumiseni ning selle käigus ei mõisteta, et imerohi ühiskonnale pole tingimata kanep, vaid hoolimine oma kogukonna käekäigust.
