Mida teevad noored öösiti?

 (50)
Avalikud saladused alkoholist; Kuhu noor peab minema?

Ei ole popp käia teatris ega muuseumides, rääkimata kunstigaleriidest või luuleõhtutest. Ei ole popp teha sporti, käia kehalise kasvatuse tunnis, rääkimata trennis käimisest.

Ei ole popp lugeda raamatuid ega ajalehti, rääkimata sellistest ajalehtedest nagu Sirp või KESKUS. Noorte seas on in hoopis DELFI ja rate.ee ning lugematu arv muid internetiga ja arvutiga seotud meelelahutusi.

Septembris toimuv üritus Tallinna Noorteöö on võimalus, kuidas noorte tänapäevast rutiini murda. Tuleb tunnistada, et kui noored ise midagi välja mõtlevad ja korraldada tahavad, siis leidub selle jaoks ka raha, olgu fondiks Tallinna Linnavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital, Hansapank või keegi muu — need on igaühele päris hästi kättesaadavad.

Noortekeskuses metallidetektor
Kui rääkida Noorteööst, siis ürituse idee on pärit Madriidis toimunud samalaadselt ettevõtmiselt, kus mul õnnestus ühena kolmest tallinlasest 2004. aasta suvel osaleda. Idee on väga lihtne — õhtusel ja öisel ajal on noortele avatud spordi-, kultuuri- ja muud kooskäimise kohad, mis tavapäraselt on sel ajal suletud. Nii toimub nüüd ühel ööl aastas ka meil Tallinnas.

Pealinnas toimuva Noorteöö aeg ei ole valitud juhuslikult — see on juba teist aastat järjest septembri kolmas reede. Kolmas seetõttu, et selleks ajaks annab õpilastele ja üliõpilastele juba tunda esimene koolitüdimus ning igasugune meelelahutus on omal kohal. Reede seetõttu, et just töö- ja koolinädala viimase päeva ööl toimub vabanemine, kus raputatakse maha nädalaga kogunenud pinged ja mured.

Madriidis oli Noorteöö korraldatud üsnagi pretensioonikalt — kõik, kes soovisid osaleda, läbisid metallidetektori ning käsikobamise. Selline protseduur leidis aset suhteliselt tavalises Madriidi spordikeskuses, kus kohalikud käisid ujumas, jalgpalli mängimas või internetipunkti kasutamas. Tallinnas täna ja loodetavasti ka homme taolisi turvameetmeid tarvis ei lähe, saame hakkama vaid paari turvamehe abiga.

Raamatukoid — kas väljasurev liik?
Millisena kujutleme täna Eesti tüüpilist kaasaegset noort? Kas internetiajastu arvutipoisina, kes raamatu ja trenni asemel viidab aega vaheldumisi rate.ee ja uusimate arvutimängudega? Või hoopis pop-ikoon tüdrukuna, kes hängib oma poppide sõbrannadega Viru keskuses? On tõenäoline, et mõlemad eelkirjeldatud tüübid moodustavad valdava enamuse. Nende kõrval on ilmselt hoogu kogumas rampide rula- ja rulluisunoored, mis on küll ekstreemne, kuid vähemalt sportlik alternatiiv.

Kuhu aga on kadunud raamatuid lugevad noored? Noorteöö korraldajaid tabas eelmisel sügisel esimesel Tallinna Noorteööl suur üllatus, kui avastasime, et raamatukoid (sealhulgas ka siinkirjutaja) ei ole siiski kuhugi kadunud. Kuigi olime valmis läbikukkumiseks, tuli meie korraldatud kolmele samaaegsele kirjandusõhtule praktiliselt täismajad huvilisi. Omanäolised ja särasilmsed noored tulid kohtuma noorstaaride Kerttu Rakke, Sass Henno ja Kadri Kõusaarega. Eduelamus raamatukogudes korraldatud kirjandusõhtutelt andis ka selleks aastaks soovi nendega jätkata.

Ei arvutile!
Aastataguse uuringu põhjal kasutab arvutit ca 95 % Eesti noorsoost. Klassikaliste paberkandjal kirjatööde — raamatute — lugemine jääb aga üha enam tagaplaanile nii kodus kui koolis. Kahjuks toetavad seda kõiksugu riiklikud, Euroopa Liidu ja ülemaailmsed e-arenguid hoogustavad programmid. Täna me lükkame hoogu juurde kiigele, mis juba niigi üle võlli käimas.

Minu hinnangul tuleb liigse arvutikasutamise vastu välja astuda juba täna! Kui me seda ei tee, tuleb meil peatselt hakata kalleid riiklike kampaaniaid korraldama hoopis selleks, et noori raamatute ja spordi juurde tagasi tuua. Kui Noorteöö aitab noorte arvutite tagant välja toomisele vähegi kaasa, siis oleme minu arvates ajanud õiget asja!