Vaikne on muidugi suhteline mõiste. Ütleme siis nii, et arvuti on vaikne, kui poole meetri kauguselt pole ventilaatorite müra kuulda. Selleks peaks arvutis olema väikese voolutarbega protsessor ja passiivjahutusega videokaart või integreeritud 3D-kiirendi.

DFI ja AOpen on juba hakanud tootma Pentium M mobiilprotsessorite jaoks sobivaid lauaarvuti emaplaate, mida saab kasutada Shuttle barebone-taolises väikeses arvutikorpuses. Kahjuks on mobiilprotsessorid ja nendele mõeldud tugikiibistikud kallid, mistõttu hind kipub kümmet tuhandet krooni ületama. Arvatavasti hinnad langevad, kui Intel lähipäevil uued mobiilprotsessorid välja laseb. Loodan, et mõni Eesti arvutimüüja selliseid arvuteid pakkuma hakkab. Mind rahuldaks ka väikseima taktsagedusega Pentium M protsessori ja integreeritud 3D-kiirendiga arvuti.

Miks ma ei osta lihtsalt sülearvutit? Arvutit kaasas kanda pole vaja. Eelistan eesti paigutusega klaviatuuri, mida saab ekraani suhtes vabalt nihutada. Pealegi on kuvar, klaviatuur ja kõlarid juba olemas.

Tarkvara vallas ootan huviga OpenOffice.org 2.0 valmimist, mis peaks Linuxi ja Windows XP keskkonnas automaatselt sobituma kasutatava töölauateema ja ikoonikomplektiga. Loodetavasti jõuab see (samuti aga ka veebilehitseja Firefox ja meiliprogramm Thunderbird) kõigi enam levinud Linuxi distributsioonide uutesse, kevadel ilmuvatesse versioonidesse. Isiklikult kavatsen Linuxile ja GNOME töölauale truuks jääda. Sestap loodan ja ootan, et lahendatatakse GNOME menüüde mugava muutmise küsimus ja ilmuks K3b-taoline CD-kirjutamise programm, mis ei vajaks KDE teeke. Oleks ju kena, kui GNOME eestindamine ka ükskord lõpule viidaks, aga ilma riigipoolse toetuseta jääb see vist vaid unistuseks. Riik võiks avatud lähtekoodil põhineva tarkvara eestindamist paari miljoni krooniga toetada. Selle raha eest saaks OpenOffice.org’i, KDE, GNOME, Firefoxi ja Thunderbirdi eestindamise korralikult lõpule viia.