Peeter Veegen ütles BNS-ile, et lahkus kohalt omal soovil, kuna soovis vabastada kohta nooremale ja aktiivsemale inimesele, kes suudaks võib-olla enam merehariduse arengu jaoks ära teha, kui tema on seda seni teinud.
Veegeni sõnul on peamine kandidaat rektori kohale praegune akadeemia arendusprorektor ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.
"Esitasin ise lahkumisavalduse ega hakanud usaldushääletust korraldama seejärel, kui sain teada, et kogu asja taga on haridusministeeriumi ja kooli mõne õppejõu soov näha mereakadeemia rektori kohal Jüri Lemberit," ütles Veegen BNS-ile. "Siiani jäi mulje, et minust tahetakse lihtsalt lahti saada."
Veegeni sõnul jätkab ta tõenäoliselt siiski akadeemias tööd mõnel teisel ametikohal, seda vaatamata tema eriarvamusele teisipäeval asutatud Merehariduse Sihtasutuse vajalikkuse osas.
"Olen olnud ja jään seisukohale, et Merehariduse Sihtasutus on pigem arusaamatu sünnitis, mille vajalikkuses ja mõttes pea kõik antud valdkonnaga seotud inimesed kahtlevad," ütles Peeter Veegen BNS-ile.
Muu maailma kogemus näitab Veegeni sõnul, et merehariduse andmise erastamiskatsed on kõikjal kurvalt lõppenud.
"Jääb mulje, et seda tehakse lihtsalt sellepärast, et jätta mulje, nagu midagi tehtaks," lisas mereakadeemia endine rektor. "Akadeemia erastamine on lühinägelik samm, merehariduse valdkonnas on traditsioonidel ja kogemustel kõrge kaal."
Haridusminister Tõnis Lukas kohustas möödunud neljapäeval mereakadeemia rektorit Peeter Veegenit rektorile endale usaldushääletust korraldama, põhjendades seda pidevate erimeelsustega kooli juhtkonnas ning sellest tuleneva kooli võimetusega häälestuda põhieesmärgile - kooli taseme tõstmisele.
Peeter Veegen ütles toona BNS-ile, et Lukase ettekirjutus ei tulnud talle ootamatult ja see on seotud akadeemia erastamisplaaniga. "Jutud akadeemia eraõiguslikuks muutmise üle on käinud poolteist aastat ja see on kahjulikult mõjunud kooli o?ppe- ja arendustööle," ütles Veegen.
Valitsus otsustas merehariduse korraldamiseks Eesti Merehariduskeskuse Sihtasutuse loomise kolmapäeval. Selle ülesandeks on tagada konkurentsivõimelise ja kõrgel tasemel merendusalase kõrghariduse ja täienduskoolituse andmine.
Valitsuse korralduse alusel annab haridusministeerium loodavale sihtasutusele üle 200.000 krooni.
"Kuivõrd merendusalase kõrghariduse andmine võrreldes enamiku teiste erialadega on tunduvalt kallim, siis ei võimalda riigieelarvest eraldatavad vahendid vajalikus mahus investeeringute teostamist ja tegevuskulude katmist," teatas BNS-ile haridusministeeriumi pressiesindaja.
Sihtasutuse üheks põhiülesandeks on riigieelarvele alternatiivsete rahastamisallikate leidmine.
Seni on merendusalast haridust rahastatud riigieelarvest, kuid nendest vahenditest ei piisa haridusministeeriumi hinnangul rahvusvahelisel tasemel tunnustatud merehariduse andmiseks ja kooli tegevuse finantseerimiseks on vaja leida lisaressursse.
Üheks potentsiaalseks rahastusallikaks peale riigieelarves ettenähtud vahendite on pressiesindaja sõnul erasektor.
Sihtasutuse nõukogus hakkavad olema ministrid, kes on vajalike valdkondadega seotud, ehk kaitse-, haridus-, teede- ja side- ning siseminister, ütles valitsuse pressiesindaja toona BNS-ile. Pressiesindaja sõnul ei ole Eesti mereakadeemia praegune staatus rahuldav ning sihtasutus peab kooli üle võtma.
Sajad Eesti laevaohvitserid saatsid 21. veebruaril peaminister Mart Laarile avaliku pöördumise, milles taunivad valitsuse toetust mereakadeemia eraõiguslikuks muutmise kavale.
Laevaohvitseride hinnangul on üsna kaheldav peaminister Laari seisukoht, et merehariduse arengut tuleb vaadelda teravale rahvusvahelisele konkurentsile avatud töö- ja koolitusturu kontekstis.
Ohvitseride hinnangul on kogenud "merekarude" puudumine ametnike hulgas tinginud riigipoolse suutmatuse edendada Eesti merendust. "Ei haridus-, teede- ega sideministeeriumis pole tööl ühtegi meremehe
