Memmed poes: kas see "50 halli varjendit" on sõjafilm nagu "Mandariinid"?

 (27)
ENTERTAINMENT-GERMANY-FILM-FESTIVAL-BERLINALE
Jamie Dornan, filmi "50 halli varjundit" staar ja fännidFoto: John MacDougall, AFP

Ei ole ilus poes kassajärjekorras kõva häälega naerma hakata, eriti kui pole enam poisike. Müüja arvas vist, et olen end soodaks napsitanud või kimun salaja kanepit. Või lolliks jooksnud – kui ta teaks, kui palju ma sörkimas käin – üks väheseid "hulle" alevikus. Aga ei seda, teist ega kolmandat – kuulsin vaid pealt kahe pensionipõlve veetva vanema proua vestlust. Lähituttavad nad pole, aga tere ikka ütlen.

"Kas see "50 halli varjendit" on sõjafilm nagu "Mandariinid"?" küsis üks filmikriitik teiselt ja siis see naerupahvakas tuligi. "Ei tea, võib-olla, aga Ulfsak seal küll ei mängi – pole sellest midagi kuulnud," vastas teine. Arvate, et see vaigistas naeru? Ei!

Situatsiooni tekkepõhjused on ilmselt info üleküllus ja kehv kuulmine, aga tõesti: igast võimalikust kanalist – raadiost, televiisorist, ajalehest, internetist – antakse infot läbisegi nii "Mandariinide" Oscari-ootusest ja "meie mehest Havannas" ehk Lembit Ulfsakist kui ka filmist "50 halli varjundit" koos selle tohutu kassamenuga.

Varsti näeme, parafraseerides Maria Ulfsakit, filmirahva laulupeol ühte kiilakat koos ühe habemikuga ja siis hõiskame rõõmust. Ja eestlased hõiskavad koos Lembitu lähedastega, ilma irooniata. Samas ootan uut hooaega sarjale "Langus" – mida see "50 halli varjendi" mees nüüd korraldama hakkab?