Kristina õpib ametikoolis fotograafiat ja talle meeldib fotosid töödelda aeg-ajalt lustlikult.Erakogu
Möödunud aasta lõpus parima turismiasjalise tiitli pälvinud turismispetsialisti Kristina Mägiga leppisin intervjuu kokku, kui punapäine särtsakas naisterahvas parasjagu oma hobiga – fotograafiaga tegeles. Niisama käed rüpes istumas ei ole ma teda kunagi näinudki. Vanalinna kohvikus on ta juba nii oma, et tellimuse luges teenindaja ise ette ja jäi Kristinalt vaid nõusolekut ootama. Latte. Kaasa. Nii sai ta sel korral papptopsiga lauda istuda. Vaba päev viis ta pärast meie kohtumist siiski tööpostile. Ei ole selleski midagi ebatavalist.
Oled sa põline saarlane?
Jah, linnatüdruk. Olen Kuressaares sündinud ja kasvanud. Roomassaares oli mu lapsepõlv. Mingi moment, kui mul kaks last oli juba olemas, elamine jäi väikseks ja oli kolimise plaan, siis üks variant oli Nasvale kolida. See oli põhimõtteliselt juba Kuressaare eeslinn, kuhu hästi palju maju ehitati, aga ma tõmbasin sellele kohe kriipsu peale, sest minu jaoks oli see ikkagi maa. Olen ise kasvanud Kuressaares, kool oli 800 m kaugusel ja kõik asjad olid lähedal. Minu jaoks tundus see laste suhtes nii ülekohtune, et nad peavad hakkama kuskilt maalt bussiga käima ja pärast kooli bussi ootama. Välistasin selle kohe.
