MEIE MAA | Homsest saab maakonna bussiliinidel tasuta sõita
“Sõita soovija ütleb maakonnasisesel tasuta liinil bussi sisenedes juhile sõidu sihtkoha, mille bussijuht paneb kirja. See on vajalik, kuna vald vajab liiniveo korraldajana bussiliini käigushoidmise vajalikkuse hindamiseks statistikat liinil reisijate arvu kohta,” selgitas Tiitson.
Valideerida saab GoBusi bussides
Linnaliini kasutamisel sõidu sihtkohta bussijuhile ütlema ei pea. Seejärel valideerib reisija ühiskaardi, kui selline võimalus on olemas, või saab bussijuhilt nulleurose pileti. Valideerimisvõimalus on Saaremaal praegu GoBusi bussides. Atko Liinide bussides seda esialgu ei ole, kuid Saaremaa vald ühistranspordi korraldajana kavatseb selle süsteemi tulevikus muretseda.
“Ühiskaardi olemasolu Saaremaal praegu kohustuslik ei ole. Kui kõik süsteemid on paigas ja valideerimiskohustus tekib, anname sellest täiendavalt teada ning ühiskaarti saab edaspidi osta bussidest bussijuhi käest,” selgitas Tiitson. Ta lisas, et inimeste jaoks ongi praegu põhiküsimuseks tõusnud, kust saada ühiskaarti, kuid selle pärast muretsema ei pea – kui valideerimiskaarti ei ole, väljastab bussijuht paberil nulleurose pileti.
Maakondades, kus rakendub nulleurone bussipilet, hakkavad vastavad bussid alates 1. juulist kandma sellekohast silti esiuksel või selle lähedal nähtaval kohal, kui tehniliste iseärasuste tõttu ei saa silti ukse peale paigaldada. Silt on sinise põhjaga ja sellel on valge kiri “Tasuta”. Sildid on vedajatele väljastatud ja paigaldatakse bussidele jooksvalt.
Ühiskaart bussijuhi käest
Nii AS-i GoBus Saaremaa osakonna töödejuhataja Nikolai Jakovets kui OÜ Atko Liinid Saaremaa osakonna peadispetšer Sille Lepp-Maas kinnitasid, et vedajad on juulikuus jõustuvateks muutusteks valmis. Kui Atko bussides saab sõita soovija juhilt nullpileti, siis GoBusil on valideerimissüsteem varasemast juba olemas. Kel ühiskaarti veel ei ole, saab selle bussijuhi käest kahe euro eest osta. Jakovetsi sõnul on paljud seda võimalust juba kasutanud, kuigi Saaremaal selle järele praegu otsest vajadust ei ole. Ühiskaarti ei pea isikustama. Ühiskaart on ristkasutatav ehk kehtib kõigis nulleurose pileti üle võtnud maakondades.
Valitsuse tegevuskavas on nulleurose bussipileti kehtestamise eesmärk võimaldada maapiirkondades elavatel inimestel pääseda ligi töökohtadele ja teenustele, ilma et inimene peaks kütuse või bussipileti peale kulutama suure osa oma palgast.
Säästmisvõimalusest mitte sugugi vähem oluline ei ole aga see, et ühistransporti saaks kasutada inimesele sobival ajal. Pilk kehtivatele busside sõidugraafikutele ütleb aga, et näiteks Muhu saarelt Kuressaares tööl käijatel on küll võimalik hommikul pileti eest maksmata bussiga tööle jõuda, võimalus pärast tööpäeva lõppu ilma rahata koju saada tekib aga alles kell 19.15.
Kommertsliinidega ei taheta konkureerida
Karl Tiitsoni sõnul on probleem selles, et Kuivastu maantee suund on suures osas kaetud kommertsliinidega, millega konkureerima ei taheta minna. Tiitson möönis, et olukord, kus sõita soovijale sobiv suund ja kellaaeg on kaetud kommertsliiniga, tal puudub võimalus enesele sobival ajal tasuta sõita ja ta on sunnitud ikkagi kasutama kommertsliini või isiklikku sõidukit, võib tekitada ebavõrdsustunnet.
Transpordinõunik selgitas, et olemasoleval liinil on väljumise kellaaega põhimõtteliselt võimalik muuta, kuid initsiatiiv ja algatus selleks peab tulema reisijatelt.
“Kui liini ajagraafiku muudatusettepanek vallale kui ühistranspordi korraldajale laekub, võetakse see menetlusse, viiakse läbi vajalikud küsitlused ja uuringud ning kui tulemusena selgub, et väljumise kellaaja muutmine on põhjendatud ja vajalik ning eelduslikult vastaks suurema arvu sõitjate vajadustele, siis on seda võimalik muuta ja ka muudetakse,” lubas Tiitson.
Tühjade busside sõitmisest ei ole keegi huvitatud. “Üldiselt olekski igati loogiline, et ühistranspordiga oleks hommikul kella kaheksaks võimalik linna jõuda ja pärast kella viit hakata tagasi sõitma. Reisijate või reisida soovijate soovitustega, mis ajal bussid võiksid liikuda, püüame võimaluse korral alati arvestada. Mida rohkem selliseid ettepanekuid tuleb, seda parem,” lausus Tiitson
