Meie Goebbelsi pahad päevad

 (53)
Meie Goebbelsi pahad päevad
AFP/Scanpix

Propagandaminister Goebbelsil on rasked ajad. Tahaks ju iga kord, kui kuuled sõna “kultuur” haarata „kellu“ järele, aga ei saa. Meenuvad kõik need varasemad rahvussotsialistliku maleva löökobjektid, kus sai valatud betooni kohalike parteikeskuste põrandatele, millest pidid kasvama tulevase riigi alused. Aga võta näpust.

Füürer ise ütles, et põhiliselt tuleb muretseda Göringi lennukite pärast, sest tal on seal riigi lääneosas üks uus lennuväli valminud ning sellel pole ühtegi mänguasja. No kuhu see kõlbab, sest mine tea, kuna kommunistlik tibla jälle ähvardama hakkab ning ega seda Churchilli toetustki eriti usaldada tasu. Abi kriitilisel hetkel temast Reichile niikuinii ei ole.

Pealegi ütles minister Speer, et raha niikuinii ei ole. Uue Marsi väljaku äärde pealinnas on ju vaja rajada uus riigikantselei, sinna juurde ka kaitseministeerium oma kaitserajatistega, uus riigikohus ja teised tähtsamad rajatised. Lisaks muidugi meie liikumise memoriaal.

Õnneks on propagandaministeeriumi ametnikel valminud hiilgav plaan, kuidas näidata ennastki edulisematena. Põhimõtteliselt on vaja kogu kultuur ja selle loojad koondada Reichi pealinna äärde äsja valminud suurhoonesse.

Teise samasuguse rajame Vaterlandi lõunapealinna äärealadele ning seal peaks jätkuma ruumi kogu kultuurile. Aitab nendest väikestest eraldiseisvatest stuudiotest, ateljeedest, saalidest ja muuseumikestest igasugustes provintsikestes. Kõik peab olema riigi kontrolli all ja suunatud.

Meie teame paremini, mis ja kus sobima ning kes parem olema selle juhtimisel. Siis me laseme neid sealt välja vastavalt vajadusele ning toidavad nad ju ennast ise. Kes ei toida Reichi, see ei söö kah! Kui keegi tõesti ise tahab, siis las vaatab, kuidas loomemajandus edeneb ilma riigi heakskiiduta.

Siis ju võib lennata mõne Göringi uue mänguasjaga partei aastakogunemisele sinna uutele parteiväljadele ning raporteerida Füürerile, kogunenud ustava parteipööbli ees, et kultuur on muutunud kultuseks, mis mitte ainult ei küsi Reichilt raha toetuseks, vaid toodab seda loomemajandusena ka ise ning tuleb kasuks kogu Kriegsmaschinele. Ehk siis jagub Marsi väljaku äärde ruumi ka uuele propagandaministeeriumile ja — keskusele.

Lõppude lõpuks peab meie ministeerium ju kogu ariaanluse juurtega tegelema ning rahvussotsialistlikku päritolu antiikmaailmast peame silmas pidama ennekõike. Nende aluste toetusest me ei loobu.