Õige ka, meelsust peab avaldama. Nüüdisaja eestlane ei istu niisama nurgas nagu Tiugu ega loobi kommidega, vaid ütleb otse välja, mis ta tahab — ja tihti ka saavutab selle. Miks peaks keegi tahtma kodu tagaaeda raudteetammi, liivakarjääri, lasketiiru? Või et kiirtee poolitaks küla? Muidugi, kusagil peavad ka need olema, mõistavad kohalikud, aga küsivad, miks see just nende aias peab toimuma.

Protest on Eesti ellu juba sisse kirjutatud: akadeemik Anto Raukas soovitab, et arvestades inimeste vastuseisu, tuleks hakata juba praegu otsima asukohta tulevasele aatomielektrijaamale.

Esimese hooga on eestlased vastu kõigele — uuele koerte varjupaigale (pidev haukumine võib tõesti närvi ajada), talispordistaadionile, narkoennetuse kabinetile, kodutute laste varjupaigale.

Kohalike protest on võimas relv. Lüganuse vald on kahe aastaga peatanud kahe paekivikarjääri ja ühe elamurajooni ehituse. Rauad on tules võitluses tuulepargi vastu.

Kaheksakümmend veskit kataks ligi kolmveerandi valla maast. Lüganuse rahvas on teinud koosolekuid, korraldanud pikette, käinud kohtus ja trükkinud protestisärke.

Rindekangelase medali võiks anda prügifirmale Ragn-Sells, kes on tulutult ligi kümme aastat püüdnud vaigistada mitmete väikeasulate inimesi. 1998. aastal teatas Ragn-Sells kavast rajada Tallinna lähistele Ääsmäele prügila. Pärast kümneid kõnekoosolekuid ja järjepidevat suhtekorraldust pidid nad 2002. aastal projektist loobuma. Ka pealinna ümbruse teised vallad ei andnud ehituseks nõusolekut. Nüüd, 2007. aasta suvest liiguvad asjad selles suunas, et prügila võib tulla hoopis Võrru.

On lugusid, mis väljuvad kitsa kogukonna piirest. Võtame või fosforiidisõja. Ida-Viru toetuseks mobiliseerus terve Eesti. Jättes kõrvale hõlmikpuu loo, oli see protestieestlaste rahvuse kujunemise algus, ja Pronkssõdur venelaste.

Ilus saavutus kodanikusõna kehtestamisel oli enne viimaseid presidendivalimisi kaheksakümne kultuuritegelase kiri ja sõnumile “jääge oma liistude juurde” järgnenud ülestõus.

Valitsuse pressikonverentsil soovitas keskkonnaminister Villu Reiljan: “Ma olen seda meelt, et nad on päris head kunstnikud ja nende liistude juurde jäämine teeks kõvasti au. Nad on võtnud seal parteipoliitilisi seisukohti. Me teame väga palju kunstnikke, kes arvavad, et Arnold Rüütel on väga hea president ja võiks jätkata.”

Edgar Savisaar täiendas: “Kuigi mulle tundub, et selline kõrgel tasemel, heatahtlikult kõrgel tasemel tänavapoliitika aeg nagu hakkab mööda saama.”

Heatahtlikuks vastukaaluks kogunesid tuhanded inimesed valimispäeval Tammsaare parki Toomas Hendrik Ilvese toetuskontserdile. Esinesid Ultima Thule ja Tõnis Mägi; Chalice Tõnu Kaljuste orkestri ees; Untsakad; Siiri Sisask ja Revalia poistekoor; Ivo Linna ja Antti Kammiste; Maarja-Liis Ilus ja Rein ­Rannap; Justament; Lindpriid jt.

Suuri võitlusi on olnud teisigi — läinud aastal kogutud 30 000 toetushäält Tallinna-Tartu kiirtee ehituseks.

Tallinna kesklinna on raputanud ülelinnaline või isegi üldriiklik rahulolematus Viru Keskuse väljanägemise, Viru Poja sünni ja Sakala keskuse lammutamise pärast.

Neli aastat tagasi küttis kirgi võitlus raamatupoe ruumides Hugo Bossi poe avamise vastu. Tagantjärele tundub, et pigem olid need 1600 protestihäält hinnang V iktor Kaasiku isikule — tuntud advokaat oli nõustanud kultuuriministeeriumi Draamateatri vastas asuva Rahva Raamatu maja müümisel. Aasta hiljem jõudis sama hoone Kaasiku firma omandusse.

Tänavuse aasta joon on vastuseis uutele kaevanduskarjääridele. Ehitusbuum on tekitanud enneolematu nõudluse liiva ja kruusa järele, eriti Harjumaal. Tarvis on uusi ammutuskohti, kuid kohalikud on vastu. Sekkunud on isegi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes kutsus üles ettevõtjaid ja kohalikke otsima kokkuleppeid, sest tooraine nappus hakkab ehitust takistama. Viimase paari aasta hoogne kinnisvaraarendus on loomulikult toonud ka vastuseisjaid.

Inimesed ei taha endi sekka hollandlasi ega jaapanlasi. Äsja uude majja kolinud elanikud ei taha, et piirkonda laiendataks. Vanade eramurajoonide asukad ei taha, et juba sissetöötatud keskkonda tuleksid tarbima kortermajade elanikud ja nende autod.

Hüüru küla rahvas magistraali vastu Oktoobris 2007 kogunesid Hüüru küla inimesed ja andsid allkirju suure magistraaltee vastu, mida kavandatakse otse läbi Hüüru küla. Hüüru rahvas tahab, et tee läheks külast ringiga mööda.

Alliku küla Steri tehase vastu Septembris 2007 jättis Tallinna halduskohus rahuldamata Saue valla Alliku küla elanike Eha Lettermo ja Pille Kaarlõpi kaebuse, milles nõuti Steri tehase tekitatavate keskkonnamõjude ümberhindamist. Alliku küla elanikud lubasid seepeale pöörduda Euroopa kohtusse.

Männiku inimesed pärnade raiumise vastu Maimu Berg andis septembris 2007 Tallinna linnavalitsusele üle kohalike elanike poolt Männiku tee pärnade kaitseks kogutud 179 allkirja. Maha taheti võtta ligi 150 puud.

Muraste elanikud mõisaparki elumaja ehitamise vastu Märtsis 2006 esitasid Muraste elanikud Harku vallavolikogule 219 inimese avaliku seisukoha, milles taotleti Sauna 8a detailplaneeringu tühistamist. Vald elanike pöördumisele ei reageerinud, misjärel kohalik elanik Mati Kohlap andis asja Tallinna halduskohtusse ja sai Harku valla üle võidu.