Meid motiveerib tarbima silt ODAV

Ameeriklased kutsuvad oma Tänupühadejärgset reedet Black Friday, sest kõik shoppavad ennast lolliks. Konsumerism võtab üle, rahvas haarab värvilist nänni lennult.

Kuigi tarbjalikkust ei peeta Eestis veel tõsiseks trendiks, kajab linn iga paari kuu tagat osturallile ja hulludele päevadele tormavate tarbjate kilavatest häältest. Nad jooksevad teineteist kalgistunud pilk silmis ümber, et sedasama värvilist topelthinnatud nänni 10 % odavamalt valimatult koju tassida.

Siit areneb edasi eriti karm reaalsus — kui arenenud maailmas ületarbitakse sellepärast, et kapitaliressusrssi jääb üle(keskmine ameeriklane on varjatult või mitte nii varjatult miljonär), siis eestlane tarbib sellepärast, et odavamalt saab. Selline tore sööme-ennast-lõhki-sest tasuta-saab-fenomen.

Võib-olla ei saaks eestlasi tarbjalikeks liigitada, sest ei ole piisavat kapitaliressurssi. Tarbjakäitumine aga näitab, et meie tarbima motiveerimiseks piisab suurest plinkivat sildist ODAV. Nagu ahv, tõesti.

Sellel, miks meie armas koduvabariik on maailma prügitootjate per capita edetabelis nii ees on ju erakordselt lihtne põhjus — me tarbime kõike ja valimatult, ilma, et me sotsiaalselt või majanduslikult selleks piisavalt arenenud oleks.