Oletame, et keegi ärimees Siim Kallas sooviks asutada väikese kasumit tootva südamekliiniku. Ei lähe läbi, sest suured (riiklikud) südamekliinikud on risti-põiki ees. "Suur edu saab tulla siis, kui saan konkureerida suurte olemasolevate raviasutustega, aga see on võimalik ainult siis, kui pääsen võistlema riikliku ravikindlustuse raha pärast. Pakuks odavamaid hindu, aga need on ju kusagil ette ära kinnitatud. Pakuks paremat teenust, aga pole kahtlust, et suurhaiglate juhtidel on palju rohkem võtmeid nende tubade ustele, kus rahajagamise otsuseid langetatakse. Kes oleks huvitatud supi lahjenemisest!"
Riiklik ravikindlustuse eelarve on peatselt viis miljardit krooni, 6% meie sisemajanduse kogutoodangust. Selle moodustab 13% meie kõigi töötasust, mida maksame sotsiaalmaksu osana. Seda raha jaotab haigekassa, kellel on Telekomi ja Eesti Energia suurusjärgu käive. Raha jaotamise aluseks on keskselt (praegu ministri poolt) kindlaks määratud hinnad.
Arstide ja meditsiiniõdede eurotasemel palkadeks ei jätku raha kuidagi, küll aga haigekassa büroode euroremondiks.
Raviteenuste hinnakujunduses on kõige suuremaks probleemiks, et praegu ei kajastu nendes kulud hoonetele ja osaliselt ka kalli aparatuuri muretsemisele, arutleb Kallas. Samal ajal loodetakse, et uus tervishoiukorraldus toimub suuresti erakapitali abiga. Aga milline erainvestor on nõus ehitama uue raviasutuse, kui tema peab oma tuludest katma ka selle ehitamise ja aparaatide soetamise kulud, samal ajal kui enamikul riigi- ja munitsipaalhaiglatel on ehitised ja aparatuur tasuta käes? Mis võistlust siin olla saab! Lahendused on päris keerulised. Õigupoolest peaks kogu raviasutuste kinnisvara ja võibolla ka põhivara uuesti riigi (haigekassa?) omandisse võtma, haiglad ja kinnisvara eraldi ettevõteteks lahutama ja siis nendevaheliste lepinguliste suhete alusel ka raviteenuse hinna kujundama, kirjutab Kallas.
Kallase plaan toetada erameditsiini on igati kaasaegne tulevikunägemus. Praegu töötavad ühed samad arstid paralleelselt tasulises vastuvõtus ja riiklikes polikliinikutes-haiglates. Tähendab, arstiabi kvaliteet on sama. Patsient saab tasulises polikliinikus oma raha eest ehk pisut rohkem tähelepanu ja mõni minut pikema arstivisiidi. Kas erameditsiin välistaks ruslan kirillovid? Kui asi tõsiseks läheb, siis tuleb patsient ikka keeruliste ja kallite seadmetega riigihaiglasse viia.
Reformierakondlane Kallas usub ta, et erameditsiini toetamisega tekkiv konkurents viib hinnad alla. Kui jätkata võrdlust Kallase stiilis toidupoodidega, siis näeme paraku iga päev, kuidas väiksed armsad keldripoed stockmanide pealetungi all pankrotti varisevad. Ellujäämiseks peavad nad hinnadiktaadiga kaasa jooksma.
Milline on praegu Eestis erameditsiini tase?
