Möödunud nädalal Tallinna Linnavalitsuse juures kogunenud Linnakujunduskomisjonis arutati Boriss Jeltsini mälestuseks paigaldatava bareljeefi paigaldamist Falgi tee müürile. Kohe üle tee seisab seal 20. augusti kivi, mis moodustaks tolleaegset Toompea kaitsmist juhtinud endise riigiministri Raivo Vare hinnangul bareljeefiga ühtse ja sümboolse terviku. Tegemist on Kuberneri aia välismüüriga, mis asub ligi saja meetri kaugusel EV Riigikogu hoonest. Hoonest, kus 1991. aasta 13. jaanuari hilisõhtul peeti Boriss Jeltsini juhtimisel kõnelusi ja sõlmiti lepingud, mis andsid suure tõuke Eesti veretuks taasiseseisvumiseks.

Need inimesed, kes siis laua taga istusid, ei tundnud hirmu ega väristanud kätt. „Polnud aega hirmu tunda,“ ütles mulle alles paar päeva tagasi üks asjaosalistest. Leedus loeti samal ajal elutuid kehasid kokku, millest tulevaste putshistide juhitud tankid olid üle sõitnud. Eestis läks õnneks kõik teisiti.

1. veebruaril 2012. aastal saatsid 39 ühiskonnategelast ja ettevõtjat Eesti avalikkusele avalduse, milles teatasid ideest paigaldada Tallinnasse Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestuseks mälestusmärk. See on tagasihoidlik ja postuumne tunnustus ühele vastuolulisele, aga Eesti ajaloos väga olulist rolli mänginud mehele. Tunnustus tema konkreetsetele tegudele üle 20 – aasta tagasi, mis aitasid kaasa Eesti veretule taasiseseisvumisele. Aeg lendab ja mälu tuhmub, õigemini muutub selektiivsemaks. Seepärast tuleb mõningaid sündmusi meenutada, kui pole veel lootusetult hilja.

Idees pole midagi uut

1 veebruari pöördumisele kirjutasid alla Raivo Vare, Igor Gräzin, Tiit Pruuli, Marju Lauristin, Marko Mihkelson, Jüri Kraft, Matti Päts, Vladimir Juškin, Rein Veidemann, Ülo Kaevats, Vaino Väljas, Jüri Käo, Andrus Saar, Märt Vooglaid, Arnold Rüütel, Sulev Loo, David Vseviov, Jaan Elken, Jüri Raidla, Hannes Tamjärv, Mark Soosaar, Olari Taal, Aare Tark, Hanon Barabaner, Fjodor Berman, Rein Kilk, Indrek Neivelt, Heiki Ahonen, Priit Haller, Urmas Sõõrumaa, Jaan Toots, Pavel Makarov, Vjatšeslav Leedo, Kalle Klandorf, Juhan Kivirähk, Neinar Seli, Lagle Parek, Peeter Pere, Meelis Kubits. Rohkem vastuolulist ja seejuures väärikat nimekirja on keeruline Eestis ühe idee taha liita. Küllap siis on ideel jumet, nagu viitas Carl Bildt paarkümmend tundi hiljem.

Idee iseenesest ei ole uus ega originaalne, sarnaseid üleskutseid on kõlanud erinevatel aegadel kogu Eesti poliitilisest spektrist. Paari päeva pärast Mart Laari esimesele valitsusele pühendatud konverentsil esinev riigimees Mart Laar ise kutsus 2011 aasta 24 augustil üles Jeltsinile Tallinnasse monumenti paigaldama.

Võimalik, et kunagi jõutakse ka monumendini, aga hetkel on meil tegemist kodanikuinitsiatiiviga, mida rahastatakse avalikest annetustest ja mille eesmärk on paigaldada Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamiseks bareljeef koos mälestustahvliga. Avalike annetuste kaasamiseks ja projekti elluviimiseks on asutatud MTÜ Mälestuse Initsiatiiv.

Oponent Tammetalu väide mingist salapärasest ja välisriigist saadavast rahast üritab meie algatusele alatult varju heita. Kinnitan ja vajadusel võin mõnele kompetentsele organile näidata panga väljavõtteid, kus on näha kes ja kui palju annetanud. Rahastamise läbipaistvus ja selle piiramine Eesti inimeste annetustega on meie selge põhimõte. Sularaha on minu teada annetanud üks linnakodanik, kes oma 5 eurot surus Igor Gräzinile veebruari lõpus pihku sõnadega „õige asja eest“.

Klaarime auvõla

Ma saan väga hästi aru, et argumentide lõppedes üritatakse teema viia Venemaa ja vene raha peale. See on sügavalt solvav inimeste suhtes, kes oma vabast ajast ja enda sissetulekute arvelt klaarivad auvõlga, mis omaaegsetel Eesti valitsejatel tegemata jäi. Ja see ei ole mingi katse sättida suhteid Venemaaga või teenida kellegi kannuseid. Meie põlvkonda ei ole parteikoosolekul vene keeles sõimatud või sõjaväes mõnitatud, mistõttu teatud kompleksid mul puuduvad. See ei ole põhjus laimamiseks. Viimase aasta vältel on MTÜ eestvedajad kohtunud selle teemaga seoses kümnete erinevate inimestega, sh Eesti riigi põhiseaduslike institutsioonide esindajatega, informeerimaks ja kaasamaks erinevaid huvigruppe. Asjaajamine on olnud avalik ja aus.

Suve alguses jõudis MTÜ New Yorkis elava ja Jeltsini kodulinnas Jekaterinburgis sündinud maailmakuulsa skulptori Ernst Neizvestnõini (87). Ernst Neizvestnõi osalemine selles projektis on erakordne edu ja võimalus. Tema töid on Tallinnasse üritatud mitmeid kordi saada ja alati on see jäänud millegi, tihti ka eelarve taha. Seekord andis maestro MTÜ käsutusse tema poolt Jeltsini perekonnale valmistatud büsti, mille alusel valmistab Eesti noorema põlvkonna skulptor Rene Reinumäe bareljeefi ja mälestustahvli. Bareljeefi autoriõigused kuuluvad Ernst Neizvestnõile, bareljeefi valmistamiseks on olemas autori nõusolek – tegemist on maestro Neizvestnõi kingitusega riigimehe mälestuseks, kes muuseas tema hinnangul hoidis ära kodusõja.

Seega sünnib Boriss Jeltsini Eesti iseseisvumist toetanud ja sellesse erakordselt panustanud teo mälestuse fikseerimine mitmepoolses koostöös – Ernst Neizvestnõi poolt on antud õigused bareljeefi valmistamiseks, Jeltsini Fond on andnud loa ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri magistrand Viljar Lohu ja skulptor Rene Reinumäe koostöös viiakse projekt ellu.

Teadaolevalt oleks tegemist esimese Ernst Neizvestnõi ideelahenduse järgi tehtud teosega Tallinna linnaruumis. Projekti teostamiseks joonistub ainulaadne koostöötelg, milles osalevad maailma üks tuntumaid ja omal ajal Nõukogude võimuga ületamatute vastuolude tõttu riigist lahkunud skulptor ning noored Eesti arhitektid ja skulptorid, kellest arhitekt Viljar Lohu läks 1991. aastal esimesse klassi. Tiina Tammetalu arusaamatult kurjas ja veidralt räpaseid vihjeid täis loos vastab tõele üks asi. MTÜ soovis tõepoolest teha projekti algfaasis avalikku konkurssi, kuid hetkest, mil meieni jõudis teadmine, et projekti on võimalik kaasata legendaarne Ernst Neizvestnõi, tundus ja tundub ka praegu valitud suund olevat parim. Konkurss ja vähempakkumine ei pruugi anda sellise projekti puhul tingimata paremat lahendust. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida.

Keerame teise põse ette

Bareljeefi edasiseks haldamiseks ja hooldamiseks pakub MTÜ välja kolmepoolse lepingu sõlmimise Tallinna linna ja Riigikogu Kantseleiga, et tagada bareljeefi säilimine ja turvalisus.

Emotsioonid ja riskid mälestuse jäädvustamisega jäävad alati. Initsiatiivgrupina oleme tegelenud selle projektiga kõiki olulisi osapooli kaasates ja informeerides. On inimesi, kes on Jeltsini mälestuse jäädvustamise poolt ja on inimesi, kes on vastu. Eesti on demokraatlik riik ja meil on arvamusvabadus. Kuigi lugedes tähelepanelikult oponent Tammetalu teksti leian, et arvamuse avaldamine võiks jääda siiski viisakuse piiridesse ega peaks olema solvav. Eriti kui ei saa päris täpselt aru, millest jutt käib.

Meie aga pöörame käesolevaga teise põse ette ja lõpetame need read tsitaatidega Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt 2007 aasta aprillis tehtud ametlikust avaldusest „President Jeltsinil oli tähelepanuväärne osa NSV Liidu kui totalitaarse režiimi lagunemisel ja uue Venemaa sünnil, millega ta aitas kaasa demokraatlikele muutustele 1980. ja 1990 aastatel. Mäletan tänutundega president Jeltsini rolli Eesti iseseisvuse rahulikule taastamisele kaasaaitamisel 1991 aastal ning tema panust Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisel Eestist 1994 aastal. Me võlgneme president Jeltsinile 20. sajandi ühe suurima geopoliitilise heateo, sest tema vaprus ja otsusekindlus augustis 1991 - vanameelsete võimupöördekatse ajal – kuulutasid kadu NSV Liidule kui totalitaarsele režiimile ning andsid vabaduse kümnetele miljonitele inimestele“. Isegi Igor Gräzin, kes kõige kirglikumalt on Jeltsini mälestusest 2007 aasta aprillist alates rääkinud, pole midagi nii suurt öelnud.

Tiina, kui Te olete nõus, siis tulge appi ja teeme koos. Ja heast saab parem !