„Mõned Eesti väljaanded valisid kohe poole ja jätkasid kogu aeg uudiste edastamist stiilis „Venemaa agressioon Gruusia vastu”,” lausus Tammerk. Mitmed lääneriikide professionaalsed uudistekanalid, nagu BBC või Financial Times, said aga Tammerki sõnul kohe aru, et tegu on konfliktiga, kus on tegelikult mitu osapoolt.

„Üks asi on hoiak, kes on rohkem süüdi, kes algatas jne,” rääkis Tammerk ajalehele Pealinn. „Seda hoiakut tuleb väljendada aga arvamuste leheküljel või kommentaari rubriigis. Ent selline ühe poole valimise positsioon ei tohi suunata uudiste valikut. Mitmed Eesti uudisteorganisatsioonid, kaasa arvatud rahvusringhääling, edastasid algul peamiselt vaid Gruusia ametnikelt saadud infot. Aga konflikt on seal ju väga mitmepoolne. Praeguseks on Eesti kanalite uudistevoog muutunud mitmekülgsemaks,” seletas nõunik.

Tammerki sõnul ei piisanud tal algul Gruusia sündmustest ettekujutluse saamiseks kindlasti mitte vaid Eesti meediast. „Esimestel päevadel oli tugevalt häiriv, et kajastus oli kitsalt ühe mudeli järgi: väike süütu Gruusia, agressiivne Venemaa, teisi osapooli pole olemaski,” meenutab Tammerk. „Vältimatu oli jälgida välismaa telekanaleid, nagu näiteks BBC, CNN, mitmed Venemaa kanalid ja lääne uudisteagentuurid. Niimoodi tükk-tüki haaval sai mingi pildi ette. Kusjuures kogu välismaa infot tuli kriitiliselt analüüsida, eriti Venemaa kanalite oma.“

Samas leiab Tammerk ka vabandavaid asjaolusid. „Ega see polegi Eesti ajakirjanduse süü, sest meil pole sellist väliskorrespondentide võrku nagu suurtel maadel,” leiab ta. „Aga rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris tegi küll head tööd, avardades oma mitmekülgsete otsereportaažidega oluliselt Eesti meediatarbijate pilti Gruusias toimuva kohta.”