Seda tööd on tehtud algusest peale ilma mingisuguse erilise toetuseta, hiljem, kui meedia hakkas teadvustama, tuli oluliselt abilisi ja ka toestust juurde. Ajakirjanduse kaasamine kodutute probleemi teadvustamisel on olnud ainult abiks ja toetuseks ja nii on saanud julgust midagi ära teha ka need, kes on olnud ükskõiksed kõrvalseisjad-pealtvaatajad.

Mul on südamest kahju, et Kirsti Vainküla nii ebamoraalse artikli kirjutas. See on alatu eelkõige inimeste suhtes, kes on selles töös vabatahtlikult kaasatud (ja neid ei ole vähe) ja kelle lugupidamise on ka selle töö eestvedaja Riina Vändre õigusega ära teeninud.

Mida on lugupeetud ajakirjanik ise kunagi kodutute abistamiseks ette võtnud?

Jõulurahu ja mõistliku meelt soovides.