Matthew Crandall: Reformierakond, kus on teie reformid?

 (77)
Matthew Crandall: Reformierakond, kus on teie reformid?
Erakogu

Usalduse taastamiseks peaks Reformierakond näitama ette reaalse visiooni Eesti tuleviku jaoks koos seda toetavate reformidega.

Eestit on tihti kujutatud kui kõige edukamat riiki Euroopas, mis liitus eurotsooniga, võitles majanduskriisiga ilma suurt võlga võtmata ning suutis endale ELi eelarvest suured toetused välja rääkida. Hoolimata nendest positiivsetest aspektidest, on rahulolematus Eesti ühiskonnas väga kõrge.

Suur osa sellest on suunatud Reformierakonna vastu ning sellest annab tunnistust näiteks õpetajate ja arstide streik, Jaan Männiku idee luua uus parempoolne erakond, Urmas Varblase kriitika eurorahadest sõltuvusse sattumise osas ning mõistagi Reformierakonna rahastamisskandaal. Selle kõige tulemusena on eestlased kaotanud usu, et Reformierakond suudab riiki valitseda.

Harta12 autorid ning ka teised on juhtinud tähelepanu sellele, et oma käitumist muutes võiks Reformierakond taastada inimeste usalduse. Rohkem läbipaistvust ja vähem arrogantsust oleks muidugi teretulnud samm, kuid poliitika ja skandaalid on paratamatult omavahel tugevasti seotud. Sestap olekski erakonna jaoks kõige mõistlikum käia välja reaalne plaan Eesti tuleviku jaoks ning kirja panna reformid, mis seda visiooni toetavad.

See plaan võiks aga olla midagi sisulisemat, kui pelk jutt eesmärgist jõuda viie rikkama hulka. Jah, kuigi maksupoliitika on oluline majandusliku arengu seisukohast, ei saa see olla eesmärk iseeneses. Ja Eesti probleemide lahendamiseks vaid maksupoliitika stabiilsusest ei piisa. Tasuta kõrgharidus on tore, kuid see ei tõsta märkimisväärselt hariduse kvaliteeti, rääkimata sellest, et veenaks noori Eestisse jääma.

Seotud lood:

Meedias on keerelnud mitmeid ideid, kuidas teha elu Eestis paremaks. Mõned neist on puudutanud haridust, teised ajateenistust, on räägitud maksudega mängimisest ja väikevaldade liitumistest. Kõige selle taustal tundub, et erinevalt valitsusest on ühiskond palju rohkem huvitatud Eesti praeguste probleemide lahendamisest.

Rahva usalduse taastamiseks peab Reformierakond vastama kõige põletavamatele küsimustele, mis Eesti ees seisavad.
1. Kuidas saab Eesti aidata kaasa, et majandus muutuks teadmistepõhiseks? Ettevõtted vajavad Eestisse tulemiseks rohkemat kui madalaid makse – nad vajad ka kindlust, et siin on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kogu kõrgtehnoloogiline tootmine on aga Eestile oluline, sest see võimaldaks maksta kõrgemaid palku.
2. Kuidas veenda noori Eestisse jääma? See on probleem, kuna Eesti ühiskond vananeb ning lisaks tähendab see ka tööjõu vähenemist.
3. Millised reformid hariduses parandaksid selle kvaliteeti? Haridusreform peaks tasuta või tasu eest hariduse pakkumise asemel keskenduma sellele, et Eesti tööturul oleks piisaval hulgal vajaliku eriala omandanud inimesi.
4. Kuidas saaks Eesti parandada oma demograafilist olukorda, ilma et riik toetuste maksmise tõttu pankrotti läheks? Vanemapuhkus on olnud riigile jõukohane, kuna liiga paljud Eesti naised on saanud häbiväärselt väikest palka. Sellel on kaks põhjust: esiteks sooline diskrimineerimine ja teiseks see, et naised töötavad alatasustatud valdkondades, nagu näiteks haridus. Pikaajaline probleem on peidus selles, et et koos tulevikus tõusvate palkadega tõusevad ka vanematele makstavad toetused lapsega kodus oldud aja eest.
5. Mis tüüpi immigratsioonipoliitika tooks Eestisse kõrgelt haritud töötajaid nii, et see ei suurendaks ebavõrdsust, tõrjutust ja kihistumist?
6. Mida tuleb teha, et riigi raha efektiivsemalt kasutada? Madal maksukoormus tähendab, et laristamisele ei tohi kohta olla. Selle vastu kõnelevad aga suured kaitsekulutused või ERMi ehitus.
7. Kuidas saab majanduskasv mõjutada kõigi eestlaste heaolu? Minimaalne pensionide või miinimumpalga tõstmine ei muuda paljude jaoks olukorda märkimisväärselt paremaks. Iga uue BMW kohta Tallinnas on maapiirkondades kümneid üksikemasid, kes ei suuda oma keskküttearvet maksta.
8. Mis samme tuleb astuda, et vähendada alkoholismi või narkomaania levikut? Need kaks pahe nõuavad oma osa tervishoiusüsteemilt, toovad kaasa varase suremuse ning vähendavad tööjõu efektiivsust. 

Nendele küsimustele tuleb leida vastus, sest me kõik teame, et Euroopa Liidu toetused, mis moodustavad praegu umbes 18 protsenti riigieelarvest, saavad ühel hetkel otsa. Nende murede lahendamiseks ei piisa lihtsatest meetmetest nagu tulumaksu tõstmine – tegu on komplekssete küsimustega, mis vajavad laiaulatuslikke reforme ja ennekõike visiooni.

Eelmainitute seas on probleeme, mida Eesti ei suuda lahendada üleöö. Ja on võimalik, et mõned neist jäävadki lahendamata. Sellest kõigest hoolimata tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Selle asemel, et endale masuga toimetulemise eest õlale patsutada, tuleb nüüd samasuguse innuga keskenduda tulevikule. Ja kui Reformierakond suudab säärase plaaniga välja tulla, siis pakub ühiskond omalt poolt vastu usalduse ja toetuse. Jätkates aga senisel viisil, valitakse 2015. aastal parlamenti mõni teine erakond.