Mati Raidma: Miks ei sisalda gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid ajateenistuse kehalisi katseid?
Meie noorte kutsealuste terviseprobleemid ja nende lahendamine on märksa laiemad väljakutsed, kui ainult riigikaitset või ajateenistust puudutav. Mõistan neid koolkondi, mis on koolide kehalise kasvatuse tundidest likvideerinud normatiivid ning nende alusel hindamise.
Absoluutselt ei mõista ma aga seda, miks ei sisalda gümnaasiumiastme kehalise kasvatuse õppekavad kohustusliku osana ajateenistuses kehtivaid kehalisi katseid. Ajateenistusse asujaid tabavad nõuded küllaltki ootamatult. Nendeks valmistumine saab aga hakata pihta juba ammu enne seda, kui kaitseväe vorm selga tõmmatakse. Olen kindel, et see vähendaks ka noorte mõningast kartust ajateenistuse ees.
Oluline on ka isamaalise kasvatuse ja enda rolli mõtestamine Eesti riigikaitses ja ajateenistuses. Siin on oluline roll täita gümnaasiumites valikainena antaval riigikaitseõpetusel, mis pole kõikidesse koolidesse veel jõudnud. Ka õppematerjalid ja õpetajate täiendkoolitus saaks olla parem. Kindlasti on see koht, kus noorte väärtushinnangud ja suhtumine ajateenistusse kuju võtavad.
Loomulikult on vajalik ka kaitseväe tegevus ajateenistuse kui teenistusvormi kaasajastamisel ja mitmekesistamisel. Ajateenistuse sisu ja õppekvaliteedi osas on meie kutselistel kaitseväelastel, eriti meie oma Kaitseväe õppeasutuse lõpetanud ohvitseridel ning allohvitseridel kanda oluline roll.
Ajateenistuse nõrgaks kohaks on peetud seda, et on liiga palju võimalusi sellest kohustusest kõrvale hoida. Siiski on kaitseväe teenistusseaduse sätetel, mis võimaldavad ajateenistuse edasilükkamist või sellest vabastamist, põhjendatud alused. Alati, kui seadust muudetakse või täiendatakse, toimub muudatuste üle tõsine debatt nii ministeeriumites kui ka riigikogus. See sõel on piisavalt tihe ning läbi lähevad vaid asjalikud ettepanekud.
Ajateenistust puudutavate uuenduste tulemusena laienes hiljuti vabastus ajateenistusest arstidele ja meditsiiniõdedele ning ka vastavat haridust omandavatele isikutele, kellel pärast spetsiaalsete riigikaitse- ja välimeditsiinialaste kursuste läbimist on riigikaitses oma oluline roll täita.
Mis puutub ideed jätta ajateenistusse kutsumine ainuvõimalikuks vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist, siis mina seda ei poolda, sest ma ei näe paindlikkuse vähenemises positiivseid külgi. Võttes noortelt võimaluse oma elu korraldada (mille hulka kuulub ka kohustuslik ajateenistus), tekitame suurema protsendi noori, kes ajateenistusse negatiivselt suhtuvad.
Räägitud on ka ajateenistuse kestvusest, selle suuremast diferentseerimist ja muust, kuid siin ei piirdu asi vaid ühiskondliku ja poliitilise kokkuleppega. See on täna seotud meie ajateenistuse raamkontseptsiooni ehk ajalise tsükliga, mille lõpetab igal kevadel suurõppus Kevadtorm. Süsteemi muutmiseks peab Kaitsevägi pakkuma välja täiesti uue mudeli, kuid tänane erinevate erakondade ja maailmavaadete ühisosa ei nõua ajateenistuse süsteemis suuri muutusi.
