Mati Raidma: Jõulud on Jaanipäevast ohtlikumad
Sirje: 12:26
Teist on praeguseks ajaks saanud elav legend. Ükskõik, mis õnnetused Eestis ei juhtu, ikka olete kohal ja operatsiooni juhtimas. Meelde tuleb Kurkse katastroof ja suured metsatulekahjud. Kas vastutus on saanud harjumuseks või väsitab ikka?
Mati Raidma: 13:00
Iga asi väsitab, nende aastate jooksul on saanud vastutus üheks osaks minu elus ja ta käib automaatselt kõikjal kaasas. Seetõttu eriline tähelepanu sellele puudub.
andres: 13:15
tahan tuletõrjujaks saada! mida pean tegema? tänan
Mati Raidma: 13:05
Tervitan soovi. Kui soov on saada ka haridust ja kutset, siis on selleks Väike-Maarja Päästekool. Vastuvõtt kaks korda aastas, septembris ja veebruaris. Sisseastumisel füüsilised katsed koos ujumisega ja üldiste teadmiste test. Täpsemalt koduleheküljel: www.v-maarja.ee/rescueschool/.
Lihtsaim variant on läbi astuda oma maakonna päästeteenistusest, kuna vaja on suunamiskirja.
Jaan Põldmaa: 22:41
Koostöö kaitseväega. Päästeteenistuse sõjaväestatud üksuste tulevane osalus NATO-s ?
Mati Raidma: 13:10
Koostöö kaitseväega on minu hinnangul hea ja üha paraneb. Eesti integreerumisel NATOga koordineerib Päästeamet kahte valdkonda — tsiviilhädaolukordade planeerimine ja elanikkonna kaitse (Civil Protection Committee).
Meie üksused osalevad käesoleval ajal suuremate hädaolukordade likvideerimisel (metsatulekahjud, reostused, kiirgusõnnetused) ja demineerimistöödel. Samad ülesanded jäävad ka NATOga liitumisel. Viimasel ajal on NATOl eriline tähelepanu just mittesõjaliste kriiside lahendamisel.
Linda: 09:27
Te olete samas süsteemis töötanud nõukogude ajal ja praegu. Millised on erinevused?
Mati Raidma: 13:12
Praegu on professionaalsusele lisandunud vabatahtlikkusele iseloomulikud jooned ehk motivatsioon ja tõsine tahtmine anda endast parim, samuti on kogu meeskond noorenenud ja kõige suurema erinevuse võib ilmselt leida meie kvaliteedis.
Meelis: 09:29
Milline on olnud Teie elu kurnavaim päästeoperatsioon?
Mati Raidma: 13:14
Esimene suuroperatsioon — Vihterpalu 92. Olin teist päeva Päästeametis tööl (varem Pärnu tuletõrjes).
Meelis: 09:33
Kas Leningradis ja Moskvas omandatud haridusest piisab praeguseks tööks?
Mati Raidma: 13:17
Ka täna on nende koolide haridus rahvusvaheliselt kõrgelt aktsepteeritav aga kes väidab, et tal haridusest piisab on valel teel. Õppima peab kogu aeg ja pean isegi plaani jätkata.
Täiendõppe mõistes olen õppinud nii Euroopas kui Ameerikas.
Sulev: 10:23
Milline on Teie suhe ajakirjanikega? Sageli ei saa te päästetööde käigus kogu informatsiooni jagada, ajakirjanikud tahaksid aga kõike teada.
Mati Raidma: 13:19
Ma arvan, et suhe on hea. Ausus ja avalikkus on päästetöötajale vajalikud omadused. Suuroperatsioonide mõistes oleme välja töötanud kriisikommunikatsiooni mehhanismi, et tagada võimalikult operatiivne ajakirjanike informeerimine sündmuste käigust.
Rein: 10:26
Kumb aeg on tuleõnnetuste poolest hullem, kas jõulud ja uus aasta järelvalveta jäetud küünalde ja üleköetud ahjudega või Jaanipäev igale poole tehtud lõketega?
Mati Raidma: 13:20
Pakun välja, et jõulud, sest siis on lahtine tuli majas sees, mitte väljas.
Rein: 10:26
Milline päästeoperatsioon on olnud seni raskeim?
Mati Raidma: 13:24
Igal operatsioonil on oma spetsiifika ja raskus. Võib välja tuua Kurkse, kus tegelikud pingutused jäid tulemuseta, sest inimesed hukkusid enne päästjate kohale jõudmist.
Teise näitena Turkmeenia missioon, kogu oma komplekssuses.
Leena: 10:28
Te kuulute mingisse ülemaaimsesse päästemeeste gruppi, selgitage palun lähemalt, mis see on.
Mati Raidma: 13:35
Tegemist on ÜRO OCHA juurde kuuluva UNDAC meeskonnaga. Sinna kuulub orienteeruvalt sada inimest. Euroopa alagrupi (mille liige olen ka mina) “väljasõidu piirkond” on Euroopa, Aasia ja Aafrika. Missiooni eesmärkideks on suurte loodusõnnetuste, katastroofide ja kriisiolukordade puhul anda hinnang olukorrale ning koordineerida rahvusvahelist abi, kui riik esitab vastava palve ÜROle.
Meeskonna kooseisus on 2-5 inimest, väljasõiduvalmidus orienteeruvalt kuus tundi, tavaline missiooni kestvus kolm nädalat.
Mina olen käinud kahel, Siberis Leena üleujutusel 2001. kevadel ja Afganistanile humanitaarabikoridori loomisel Turkmeenias, sügis-talv 2001. Antud organ on ilmselt kõrgeim tasand, mida operatiivtöötaja võib saavutada, on väga hea kogemuse baas. Olin selle aastani ainuke grupi liige Ida-Euroopast. Sel aastal lisandub veel üks eestlane — Jaan Tross.
Leena: 10:28
Kas Te olete ka hirmu tundnud?
Mati Raidma: 13:36
Hirm on normaalne nähtus ja aitab riskantsetes keskkondades toime tulla. Teine asi on, et hirmu peab kontrollima.
Tiina: 10:36
Palju on Eestis päästjaid? Kes peale tuletõrjujate veel päästeameti alluvuses tegutsevad?
Mati Raidma: 13:41
Meil ja meie hallatavates asutustes on peale tuletõrjujate-päästjate veel päästekorraldajad (häirekeskus 112), kriisireguleerimise ja tuleohutusjärelevalve töötajad, demineerijad ja kolm sõjaväestatud päästeüksust. Numbrites: Päästeamet ja neli regionaalset häirekeskust — 291 inimest, maavalitsuste hallatavad päästeteenistused ja Tallinna Tuletõrje Päästeamet — 3 242 inimest. Sõjaväestatud päästeüksused — 307 inimest.
Suskas: 11:42
Tervisi sulle Mati!
Kuidas elab Eesti Päästemeeskond ja kuivõrd oleme suutnud teadvustada valitsusringkondadele selle projekti vajalikkust ning arengukavadele toetuse saamise võimalikkust?
Mati Raidma: 13:43
Tervitusi Sullegi.
Päästemeeskond areneb. Sellel nädalavahetusel lendab suur osa neist Islandile NATO rahvusvahelisele õppusele. Arvan, et reaalsed missioonid ei ole kaugel.
Mart: 11:51
Päästeametnikud tegelevad aeg-ajalt üsna kummaliste asjadega. Häädemeeste pritsimehed kastsid hiljutise põua ajal juttselg-kärnkonni. Milliseid veidraid asju veel on tulnud teha?
Mati Raidma: 13:47
Piisavalt veider on kogu valdkond, mis puudutab faunat. Eesti seadusandluses tahetakse sätestada meie missioon kõigi sinna mittekuuluvate elusolendite väljasuunamiseks asulatest. See toob paratamatult kaasa igavesti meeldejäävaid mälestusi.
Johannes: 11:53
Kas Eestimaal on jaanituld tehes ka mingi erilise lollusega hakkama saadud?
Mati Raidma: 13:49
Kaks tüüplollust on põlevvedelikuga lõkke süütamisel ka iseennast leegitsema panna ja vanade eestlase kombel üle lõkke hüppamine nende poolt, kellel paraku pole enam Vana Eesti rammu.
senat: 11:58
Millega tegeleb endine altkäemaksupakkujast päästeametnik Urmas Lääne, kes liikluspolitseil e lubadeta sõidu eest 1000. krooni tahtis anda?
Mati Raidma: 13:50
Hetkel riigileival (vahi all). Süüdistusmaterjalid peaksid lähiajal prokuratuuri jõudma
daimler: 12:03
Kas Brüsselis toimunud NATO tsiviilkaitse istungil Eestile ka mingi hinnang anti?
Mati Raidma: 13:52
Eraldi hinnanguid riikide kaupa ei anta, aga me oleme arvestatavad partnerid erinevates programmides. Seegi on positiivne hinnang.
daimler: 12:05
Palju tavalised tuletõrjujad palka saavad?
Mati Raidma: 13:55
Maakonniti on see erinev, kuna konkreetne palk koos lisatasudega formeerub maakonnas. Üldine vastus on, et tuletõrjujate palka defineerime me omakeskis toimetulekutoetuseks ja palgaks on seda veel vara nimetada.
Keskmine palk on praegu 3 722 krooni.
pinokkio: 12:14
Kui võrrelda Eesti, Läti ja Leedu päästeameteid, kes kümme aastat tagasi alustasid samast seisust, siis milline on olnud edukaim?
Mati Raidma: 13:55
Ennast kiitmast ma ei väsi.
kass: 12:16
Venemaal, Teie kunagises õpingute kohas, on lausa erakorraliste olukordade ministeerium. Kas see muudab nende päästjate tegevuse ka efektiivsemaks?
Mati Raidma: 13:58
Antud ministeeriumid on peale Venemaa veel mõnes SRÜ suurriigis, kus ka suurõnnetuste statistika on vastav. Efektiivsust vara kommenteerida, sest alles sellest aastast viidi Venemaa tuletõrje siseministeeriumi alt ära Erakorraliste Olukordade Ministeeriumi alluvusse.
kass: 12:17
Millises riigis on päästeteenistuse töö kõige paremini organiseeritud?
Mati Raidma: 13:59
Meie seisukohalt on Soome ja Rootsi eeskujudeks.
madis: 13:15
mis on “Vihterpalu 92”?
Mati Raidma: 14:00
Tulekahju põlengu pindalaga üle 800 hektari.
Chris: 13:44
Kuna on oodata Sellist aega Eestis ,mil need vanad zil tüüpi autod asendatakse kõik lääne omadega?
Mati Raidma: 14:01
See on eelkõige raha küsimus ja teiselt poolt raha üle otsustajate (poliitikute) prioriteedi küsimus.
Chris: 13:49
Olen 20 aastane noormees ja isegi teenisin Tartu üksik Päästekompaniis. Olukord oli seal suhteliselt nadi, tehnika vananenud, korralikke voodeid pole jne jne. Majanduslikult suht kehvas seisus. Tean, et seal ülevalt poolt siseministeerium ist ei anta niisama raha, mida oleks väga sinna vaja investeerida… kuigi ikka küsiksin, kui enda huvi pärast, et kas on loota sinna mingisest korralikust summast ka järgnevatel aastatel?
Mati Raidma: 14:03
Väitlus nende üksuste vajadusest Eestis peaks olema lõppenud — neid on vaja. Võimaluste korral investeeringud tulevad.
madis: 13:54
mis seis nende pommirühmade ja koertega on. Kuulsin et Ida-viru omadega tahetakse midagi ette võtta(ehk siis Ida-Virus asi kinni panna)? kas vastab tõele ning mis siis pommikoertega saab?
Mati Raidma: 14:04
Kindlasti ei juhtu pommikoertega midagi negatiivset, nagu ka demineerijatega.
Margus: 14:02
Meie tänavatel võib näha vuramas uusi uhkeid tuletõrjeautosid. See on väga tervitatav, kuid mida toob tulevik?
Mati Raidma: 14:08
Uute autode soetamine jätkub.
Loodan, et ühest küljest need uued autod vuraksid linnatänavail harvemini. Kuid kui vaja, siis vuravad autod koos meeskondadega ja täidavad kõik inimeste poolt meile pandud ootused.
