Mart Viisitamm: Keskerakonna pikkade nugade öö
Esialgses päevakavas paistis intrigeerivana silma vaid päevakorrapunkt, mis käsitles õiguskaitseorganite tegevust. Kuid lisaks erakonna esimehe karkudele oli Haapsalus kõige huvitavamaks McCarthy stiilis klaperjahi välja kuulutamine erakonna teisitimõtlejate, mille eeskõnelejateks olid erakonna esimees Edgar Savisaar ning riigikogu fraktsiooni nõunik Jaanus Karilaid.
Juba tavapäraseks saanud erakonna esimehe poliitilises ettekandes, mis aastaid kedagi enam ei innusta ning kust selgus (nagu alati), et kõik ülejäänud poliitilised jõud on kohe (või halvimal juhu lähitulevikus) hääbumas ning ainult Keskerakonda ootab ees särav tulevik. Oma osa sai jälle ka Keskerakonna fraktsioon, kes ei tee esimehe sõnul piisavat tööd valijate huvide kaitsmisel, jättes aga mainimata, et suuresti tänu tema enda isikule on Keskerakond opositsioonis ning tänapäeval on ööistungi korraldamine maksimum, mida meie riigikogu fraktsioon teha suudab.
Teine palk KAPOst
Siiski tulid ka huvitavamad kohad. Näha oli, et Savisaarel on endiselt hingel ekskeskerakondlase Simmo Saare kunagine artikkel, kus kunagi abilinnapea ametit pidanud Saar Savisaart torujüriks tituleeris (olgugi, et Tallinna esimeseks). Savisaar eelistaks kommunaalpoliitiku oreoolile riigi tähtsuselt kolmanda mehe paguneid. Jutu „tähtsust“ ei suutnud tumestada isegi tõsiasi, et Savisaar on „riigi kolmanda mehe ja torujüri teemat“ erinevates kõnedes aasta jooksul korduvalt lahanud.
Peatükis „suhetes õiguskaitseorganitega“ süüdistas Savisaar volikogu liikmeid aga lausa KAPO heaks luuramises, pöördudes võimalike informaatorite poole sõnadega „teie, kes te teise palga KAPOst saate“. Seejärel sõnas erakonna esimees, et vihkab pealekaebajad kõige rohkem. Ning programmilise seisukohana teatas ta, et enam ei taha ta teisitimõtlejatega ühte erakonda kuuluda. Ilmselt oli terve volikogu sama meelt, sest erimeelsused seisnesid vaid selles, kes lahkuma peab.
Teisitimõtlejad vaibale
Savisaarele sekundeeris riigikogu fraktsiooni nõunik Jaanus Karilaid. (Muide, Karilaid oli sajandi algusaastatel Keskerakonna „pealiini“ vastaste intriigide punuja ning Edgar Savisaare kukutajate toetaja, kes toona erakonnast lahkumiseks isegi avalduse kirjutas, sest tema arvates puudus Keskerakonnal Savisaare jätkamisel igasugune võimalus riigi arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida.) Igatahes jätkas riigikogu fraktsiooni nõunik siseopositsiooni loputamist.
Põhilised etteheited olid kolmele inimesele: Kalle Laanetile ja tema esinemisele Eesti Televisiooni saates „Kahekõne“, kus ta esitas igale mõtlevale keskerakondlasele arusaadavaid seisukohti; Rainer Vakrale ja tema reaktsioonile radiaatorite varguse süüdistusele (Vakra nimetas toimuvat „Savisaare meeskonna agooniaks“); ning kolmandana sai oma osa siinkõneleja eelmise aasta lõpus Delfis ilmunud artikli „Savisaar on olnud mõjuagent juba 1991. aastast?“ eest. Karilaidi sõnavõtust jäi kõlama soov kutsuda kõik asjaomased juhatuse koosolekule aru andma ning igat oma seisukohta põhjendama. Samuti esitas Karilaid küsimuse, kui palju keegi oma sõnavõtu eest „saanud“ on, mis ilmselt välistab siis võimaluse, et inimestel on oma arvamus ning julgus seda välja öelda.
„Pikad noad“ või McCarthy?
Kuna Karilaid vaevalt et omaalgatuslikult esines, siis koosmõjus erakonna esimehe kõnega võib järeldada, et Keskerakonnas algab „pikkade nugade öö“. Ilmselt on nimekirjad juba koostatud, jäänud on veel oodata kutseid aukohtusse ning juhatuse koosolekutele. Poliittehnoloogiliselt on huvitav jälgida, kuidas erakond selle küsimuse lahendab: kas “pikkade nugadega“, mis tähendab mitmete teisitimõtlejate eemaleheitmist lühikese aja jooksul, või siis mccarthyliku klaperjahiga, kus opositsionäärid võetakse ette ükshaaval ning pikema aja jooksul...
(Autor on Keskerakonna volikogu liige.)
