Märt Meesak: Kes maksab, see tellib ka muusika?
Kõige huvitavam tulemus on seni olnud ajalehes Postimees, kus pandi lausa paika riigikoguliikmed. Seletuskirjast selle kõrval ei ole kuskil kirjas aga olulist — kas küsitluses olid kõik kandidaadid juba nimeliselt, mis on nende kandidaatide toetusprotsendid ringkondade kaupa ja kui suur osa selles 500-700 valimiga vastajatest kuskilt piirkonnast oli. Nii väikeste valimitega tulemuste põhjal juba koosseisu kokku panna on ajakirjanduslikult ikka väga ebakompetentne tegevus. Kui jagada antud valim ringkondade kaupa, siis näiteks Lääne-Virumaale jääks sealt ehk paarikümne inimese arvamus. See ei ole ju pädev!
Teine oluline osa nendes küsitlustes on üksikkandidaatide esile toomine. Või siis pigem marginaliseerimine. Graafikud, mis illustreerivad antud tulemust on alati kenad, värvilised ja suhteliselt hästi üles ehitatud. See on ka kõik. Kui viimased küsitlused on kõik näidanud üksikkandidaatidele 8-9 toetusprotsenti ja Rahvaliidule ning Rohelistele 1-3 %, siis nemad on oma pisikeste tulpadega välja toodud, kolm korda suurema toetajaskonnaga üksikkandidaadid aga mitte. Kõikide küsitluste tulemusel on üksikkandidaadid samas suurusjärgus kui SDE või IRL. Kui see pole marginaliseerimine, mis siis veel?
Lisaks on seletuskirjades lahti kirjutatud ka mõlema olematu protsendiga erakonna ebaedu põhjus. Üksikkandidaatide kohta öeldakse ainult üht: neid toetas X% vastanutest, kuid nende võimalused valituks osutuda on minimaalsed. See on valijate arvamuste kujundamine läbi küsitluste.
Segaseks on valijale jäänud ka üksikkandidaadile antud hääle tulevik ja üldse valituks osutumine. Enamustes kirjutistes rõhutakse, et see on võimatu. Nõutud häälte piirarv on niivõrd suur, et selle ületamiseks peaks üllatuse tegema. Arusaamatuks jääb aga see, kas kogu valimistulemus ei peaks olema mingil määral üllatus? Ega ei taheta sellega juba öelda, et kõik on otsustatud ja paika pandud 20 päeva enne valimisi? Valijad siiski määravad tulemuse ja seda alles valimiste päeval.
Üksikkandidaadi tee on tehtud raskeks, tõsi see on. Antud valimissüsteem, mis meil praegu kehtib on vildakas. Seda oleks pidanud juba aastad tagasi ümber tegema, et isegi erakondade sees oleks õiglasem valituks osutumine, üksikkandidaadist rääkimata. Täna on meil ikka veel olukord, kus 3000 häälega kandidaat, kes kuulub erakonda, ei osutu valituks ja tema asemel võib sisse saada poole vähema toetusega erakonna lemmik, kes asus üleriigilises nimekirjas eespool.
Valimistel ongi võimalus anda hääl kahe eelistuse järgi. Esimene on kandidaat ja teine nimekiri. See kehtib ka üksikkandidaatide puhul sama moodi kui erakonnas, ainult tulemuses on vahe sees. Kui erakonnas annad hääle Maalile, saab sisse hoopis Viktor. Kui üksikkandidaadile annad hääle, ongi kõik. Ta kas saab sisse või ei saa. Tema eest keegi teine valituks ei osutu. Nimekirja puhul on aga oluline see, et üksikkandidaatide hääled üle Eesti on oluline märk, et tänased erakonnad pole olnud küllalt atraktiivsed valijatele, ehk neist pole kedagi valida. Nende häälte ühine sõnum saabki olla üks: erakondade tänane valijatega käitumine ei ole rahuldav.
Vahest polegi oluline, et üksikkandidaadile antud hääl ei viinud teda parlamenti. Ta ei läinud aga ka kaduma, ega ka kellegi teise upitamiseks Riigikokku, kes ise piisavalt hääli ei toonud. Seega pigem läheb valija hääl kaotsi, kui anda erakonnas hääl kandidaadile X, kes aitab sisse hoopis kandidaadi Y. Mis siis, et see valija kandidaati Y üldse ei poolda. Üksikkandidaadile antud hääl on ja jääb temale antuks.
Toetusi arvestades on võimalused üksikkandidaadil valituks osutuda täitsa olemas. Lähtuvalt ringkonnast on ühel üksikkandidaadil toetuseks vaja 8-15% antud ringkonnas antud häältest, mis küsitluste tulemusi vaadates ei ole võimatu. See on arvuliselt 4500-6000 häält. Kui erakondlik nimekiri suudab selle täis noppida siis suudab seda ka üksikkandidaat kelle üldine toetus üle Eesti on keskmiselt kümme protsenti. Suuruselt sama mis SDE-l ja IRL-il. Mõnes piirkonnas väiksem, mõnes aga suurem. Keskmiselt iga kaheksas valija peaks valima üksikkandidaadi, mis ei ole täna hetkel 4-5 tõsiselt võetava erakonna kõrval võimatu.
Autor kandideerib riigikogu valimistel üksikkandidaadina.
