Maris Mälzer: Riigikogu ei pea üliõpilasi isegi vastuse vääriliseks?
Riigikohtu esimees Märt Rask ütles eelmisel aastal ühes intervjuus Postimehele, et olukord, kus inimesed kuulevad seadusemuudatusest vaid loetud päevad enne selle jõustumist, ei ole normaalse õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.
Lisaks sellele, et õppelaenu seaduse muutmisel jäeti inimestele reageerimiseks vaid paar päeva (muudatus viidi ellu 1. juulist, seadus aga jõustus 27. juunil, mis oli laupäev), ei ole muudatuse sisu siiani paljude inimeste arvates vastavuses õiguspärase ootusega.
Oleme saanud küsimuses ka esimese võidu: Mirjam Tinno, õpetaja, kes kaebas riigi otsuse kohtusse, võitis ja tema õppelaenu hüvitatakse nüüd hoolimata sellest, et sellest seadusemuudatusele viidates sellest esialgu keelduti. EÜLi toel on selles küsimuses alustatud veel teisigi kohtusaagasid ja eesmärk on jõuda küsimuses õiguspärase ootuse hinnanguni. Kahjuks jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ja seetõttu ei tegutse me õigluse otsimisel ainult sellel rindel.
Eesti Üliõpilaskondade Liit on kaks korda saatnud kõikidele nendele riigikogu liikmetele, kes toona hääletasid seadusemuudatuse poolt, kirja, milles palusime neil oma toonast otsust põhjendada. Esimesele kirjale ei tulnud ühtegi vastust. Viimasele kirjale vastas kolm saadikut - Silver Meikar ja Tõnu Juul Reformierakonnast ning Toomas Trapido Eestimaa Roheliste erakonnast.
Milline on Riigikogu liikme vastutus oma valijate ees?
Üks Eesti erakond on tegemas laiaulatuslikku valimiskampaaniat, mille põhisõnum on "meie arvestame kodaniku arvamusega". Sama erakonna ridadest pole EÜLi poolt saadetud kirjale vastanud mitte ükski saadik! Kui see ei ole silmakirjalik, siis mis üldse on?
Sarnast retoorikat valijate arvamuse arvestamise kohta kasutavad ka kõikide teiste erakondade riigikogu liikmed – käivad valijatega kohtumas ja väidetavalt suhtlevad nendega aktiivselt. Eesti Üliõpilaskondade Liit seisab umbes 68 000 üliõpilase ja kõigi nende teiste mitme tuhande inimese eest, kes leiavad, et õppelaenu hüvitamist ei oleks tohtinud sellisel kujul lõpetada. Meie kogemus poliitikute tegevusest on kardinaalselt vastupidine. Inimeste arvamust ei peeta millekski ja nende küsimusi ignoreeritakse tuimalt.
Teen siinkohal üleskutse: kui Riigikogu liikmetel ei jätku julgust või aega vastata väga paljusid kodanikke huvitavatele küsimustele, siis võiksid nad olla vähemalt nii ausad ja öelda otse välja: meid ei huvita kodaniku arvamus!
Selline käitumine seab riigikogu otstarbekuse tõsise küsimärgi alla. Tudengid ja kõrgharidusmaastikul toimetajad igatahes vaatavad tulevasi valimisi ja erakondade platvorme suure skepsisega. Kui eelneva nelja aasta jooksul midagi riigikogu poolt kõrghariduse vallas üldse korda saadeti, siis ainult negatiivsuse poole!
