Maria Palts: "Me kõik jääme vanaks…“

 (30)
Maria Palts: "Me kõik jääme vanaks…“
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Pensioniealistel on elutarkust, mida nad saavad noortega jagada. Neil on võimalus anda nõu ja kaasa lüüa eluvaldkondades, mis eeldavad pikaajalist kogemust ja erialaseid teadmisi.

„…tead seistes peegli ees," laulab oma hittloo refräänis Getter Jaani. Laulu sõnades nii enesestmõistetavana tunduva käibetõe peale me tegelikult ei mõtle, kuigi on paratamatu, et me kõik vananeme päevast päeva ja rahulolu pakkuva pensionipõlve peale on tark mõtlema hakata juba praegu.

Euroopa Komisjoni demograafilise aruande kohaselt pikeneb inimeste eluiga ja sündivus kasvab aeglaselt ning seetõttu suureneb Euroopas eakate osakaal rahvastikus. Olukord on samasugune ka meil, sest just hiljuti teatas statistikaamet, et esimest korda on Eestis pensionäride osakaal üle 30% elanikkonnast (tõsi, seda numbrit suurendavad töövõimetuspensioni saajad).

Seetõttu nimetas Euroopa Liit 2012. aasta tegusa vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, mille jooksul pööratakse enam tähelepanu üle 60-aastastele inimestele ja nende võimalustele ühiskonnas.

Tahame ju kõik, et meie vanavanemad elaksid kauem, oleksid parema tervise juures, tegutseksid aktiivselt ja annaksid ühiskonda oma panuse. Seetõttu tuleks mõelda, kuidas tagada eakatele inimväärne elatustase, et nad püsiksid kauem terved, jätkaksid soovi korral töötamist ja saaksid ka oma vanaduspõlve nautida.

Seotud lood:

Lahendused eakate probleemidele

Küsisin eelmisel nädalal Euroopa Liidu infokeskust külastanud pensionäridelt ja eelpensionäridelt, milliste probleemidega nad ise kõige rohkem kokku puutuvad. Selgus, et peamiseks mureks on elanikkonnas juurdunud tõrjuvad hoiakud eakate suhtes. Nii alahinnatakse näiteks nende tööalast võimekust ning arvatakse, et vanemad inimesed peaksid tööturul noorematele ruumi tegema.

Sotsiaalteadlase ja Tallinna Ülikooli professori Lauri Leppiku sõnul ei pea paika väide nagu võtaksid vanemaealised ära nooremate töökohti. Statistika näitab, et nendes riikides, kus vanemaealiste tööhõive on kõrgem, on noorte tööpuudus enamasti hoopis madalam.

Kahjuks ei ole Eesti tööandjad motiveeritud pensioniealisi tööle võtma. Uuringud näitavad, et üle 55-aastased on võrreldes noortega kogenumad ja usaldusväärsemad, kuid tavaliselt vähem avatud uutele ideedele või kaasaegsele (info)tehnoloogiale. Seetõttu tuleb motiveerida tööandjaid eakamaid tööle võtma ning neil paindlikuma ajaga (osaajaga töö, kaugtöö jne), töötamist võimaldama. Ka ümber- ja täiendõpe võimaldab pensioniealistel soovi korral töötamist jätkata ja ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda.

Õnneks töötab sotsiaalministeerium praegu välja aktiivsena vananemise strateegiat aastateks 2013–2020, mis on suunatud peamiselt 50–70 aastastele. Strateegias käsitletakse tervena vananemist, vanemaealiste osalemist tööturul, kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiu- ja hoolekandeteenuste korraldamist.

Alati ei ole probleemide lahendamiseks kõige vajalikum raha, vaid suhtumise muutmine. Professor Lauri Leppik peab rahvastiku vananemisega tegeledes vajalikuks seda, et eakaid inimesi tuleb nii praegu kui kaugemas tulevikus vaadelda kui vähekasutatud ressurssi, mitte kui ühiskonna koormat.

Vähe aega teineteisele

Tartu Ülikoolis 2011. aastal valminud uuringust "Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted" selgub, et laste suhted vanavanematega ei ole eriti lähedased. Sellest võib järeldada, et põlvkondadevaheline side on muutunud nõrgemaks, ühiskonnas on rohkem vanainimesi, kes elavad üksi ja kellega lapsed ja lapselapsed suhtlevad vähem kui varem.

Loe veel

Kui Riigikogu liige Rainer Vakra tuli tänavu presidendi vastuvõtule 24. veebruaril oma vanaisaga, siis muutus Elmar Vakra aastapäeva üheks enim tähelepanu ja siirast tunnustust pälvinud külaliseks. Põhjus on väga lihtne, rahvastiku vananemisest palju vähem räägitakse põlvkondadevahelisest sidususest. Me pole lihtsalt harjunud avalikus elus nägema koos lapselapsi ja vanavanemaid.

Pensioniealistel on elutarkust, mida nad saavad noortega jagada. Neil on võimalus anda nõu ja kaasa lüüa eluvaldkondades, mis eeldavad pikaajalist kogemust ja erialaseid teadmisi. Minu 74-aastane hea tuttav filosoofiadoktor ja reservleitnant Vello Malken, õpetas siiani politoloogiat ja juhtis sõjandusringi Tabasalu Ühisgümnaasiumis.

Tegelikult ei ole tänavune Euroopa teema-aasta suunatud vaid eakatele – vananemine puudutab meid kõiki. Tasub juba praegu mõelda, millist elu soovime elada vanemas eas, sest meie elukvaliteet vanaduspõlves sõltub suuresti meie käitumisest noorena ja keskealisena.

Aasta eesmärk on muuta inimeste hoiakuid püsivalt ja seetõttu tulekski rohkem tähelepanu pöörata tegevusele, mis aitab kaasa eakate probleemide lahendamisele, põlvkondadevaheliste sidemete tugevdamisele, üksteise toetamisele, hoolimisele ning pereväärtuste hoidmisele.

Kuna ka Euroopa Liit on jõudnud juba päris küpsesse ikka, tähistades tänavu 62. sünnipäeva, siis korraldatakse sel puhul 12. mail keskpäeval Tallinnas Vabaduse väljakul startiv tervisekõnd äsja avatud vesilennukite angaarini. Kutsume jõukohasele teekonnale eri põlvkondadest inimesi (täpsem info: www.euroopapaev.ee), sest artiklit ka Getter Jaani hiti sõnadega lõpetades on "valus kui vähe meil on aega teineteisele".

(Autor on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse infospetsialist.)