Pere- ja lastetoetuse reformi vajalikkuses on võimatu kahelda – Eestis elab absoluutses vaesuses üle 45 000 lapse ning lisaks ligi 17 000 last elab vaesusriskis. See tähendab, et iga viies Eesti laps elab vaesuses. Kui sinna juurde arvestada ka vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus lausa igat neljandat last. Puuduses kannatavate laste reaalseks abistamiseks peab kavandatava reformi haare olema ambitsioonikam, kui vaid näiliste muudatuste kärarikas elluviimine. Peretoetuste tõusu saavutamine tingimustes, kus meie rahalised vahendid on küllaltki piiratud, nõuab teema laiemat käsitlemist ning julgeid poliitilisi otsuseid.

Mul on hea meel, et esimesed otsused on tänaseks tehtud. Oleme oma koalitsioonipartneriga jõudnud kokkuleppele, et lastetoetuste reformi tulemusel tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19lt 38 euroni ja kahe lapsega peredel 38lt 76 euroni kuus. Sellega jõuab täiendav abi just nendeni, kes seda kõige enam vajavad.

Lisaks vajaduspõhisele lastetoetuste tõusule tõusevad ka universaalseid lastetoetused. Uuringud näitavad, et kolmanda lapse saamine, mis on rahva püsimajäämiseks väga vajalik otsus, tähendab paljudel juhtudel perele riski langeda allapoole suhtelise vaesuse piiri. Seetõttu otsustasime samaaegselt vajaduspõhiste lastetoetustega pea kahekordistada kolmanda ja enama lapse toetust, tõstes selle seniselt 57lt 96 euroni. See on universaalne lapsetoetus, mida ei pea eraldi taotlema ja mida saavad kõik, vaatamata oma majanduslikule olukorrale. Hetkel elab kolme ja enama lapsega peredes 63 149 last. Lisaks tõstetakse kolmikute sünnitoetus seniselt kolmekordseks ehk 3000 euroni.

Sotsiaaldemokraat Urve Palo on nimetanud plaanitavat lastetoetuste reformi demagoogia ja küünilisuse tippsaavutuseks, viidates sellele, et lastetoetused justkui muutuvat toimetulekutoetuse üheks osaks ja need pole mõeldud kõigile lastele. Urve Palo väide on vale, kuna vastavalt töörühmas kokkulepitule, ei lähe lisanduvad lastetoetused toimetulekutoetuste arvestuse sisse. See tähendab, et täna toimetulekutoetust saavate perede sissetulekud paranevad oluliselt, sest lisaks toimetulekutoetustele hakatakse saama ka täiendavat lastetoetust. Tahaksin sotsiaaldemokraatidele veel lisada, et kolmanda ja järgneva lapse universaaltoetuse pea kahekordistamine on põhimõtteline samm kõigi laste toetamise suunas.

Esimesed konkreetsed pere- ja rahvastikupoliitilised otsused on tehtud. See aga ei tähenda aga, et nüüd oleks märk justkui maha saadud ja koalitsiooni laste- ja peretoetuste reformi töörühm lõpetab oma tegevuse. Olles põhjaliku reformiga juba alustanud, ei saa me piirduda vaid lastetoetuste tõstmisega. Lahendamata teemaks on üksinda last kasvatavate vanemate laste olukorra parandamine, eelkõige elatisrahade ehk alimentide riikliku tugisüsteemi ning teenusepõhiste lastetoetuste väljatöötamine.

Eesti on üksikvanemate suure osakaalu poolest OECD riikide esiviisikus - ligi 22 protsenti Eesti lastest kasvab üksikvanema hoole all. 38 protsenti üksikvanemaga leibkondadest elab vaesuses. Suureks probleemiks on üksinda last kasvatavate vanemate puhul see, et vanemad ei suuda elatisrahas kokku leppida või veelgi sagedamini ei täida teine pool seadusega määratud materiaalseid kohustusi lapse ees. Kui on mindud lahku, on ka teisel poolel kohustus lapse kasvatamises vähemalt materiaalselt osaleda ja selle kohustuse täitmist peaks tagama riik kõigi oma administratiivsete mõjutusvahenditega. Üheks võimaluseks oleks elatisrahade fondi loomine, kus riik maksaks õigustatud vanemale elatisraha välja ning nõuaks ise kohustust mittetäitvalt isikult selle sisse.

Kui me tahame kõlavate loosungite väljahõikamise kõrvalt laste vaesuse vähendamiseks tõesti midagi ära teha, on selge, et peame peretoetuste temaatika võtma ette laiemalt. Eelmisel aastal võtsime vastu laste- ja perede riikliku arengukava aastani 2020, kus on sõnastatud terviklik tõestuspõhine lähenemine koos rakenduskava ning maksumusega. Rahalist katet sellele tagatud ei ole, kuid loodan poliitiliste prioriteetide muutumist, mille tulemusel see arengukava ka reaalsuseks saaks. Laste- ja peretoetuste süsteemi reformiks on hetk täna soodne, sest paralleelselt käivad ka järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised ning esimest korda pärast majanduskriisi on võimalused eelarvest ka midagi jagada.

(Autor on Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL.)