Radikaalina leian, et eesmärk pühitseb abinõu ja peab vastama Eesti rahva kõrgeimale sihile: ta peab olema rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, ta peab olema kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus ning tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, kui ta ikka kindlasti tahab säilida.

Eeltoodust lähtuvalt peab ka valimisseadus vastama eesti rahva kõrgeimale sihile ja tagama, et selle elluviimiseks panevad oma teadmised ja oskused mängu õiged inimesed õiges pingereas. Pole ju veel hilja lõpetada EV iseseisvuse põhiliini kandjate nimetamine äärmuslasteks ja tuua tegelikud äärmuslased oma sussaninlikult kursilt tagasi meie põhiseaduse preambuli järgimise juurde.

Selleks on ju nii vähe vaja, tuleb vaid:

1. Määrata kindlaks, milliste riiklike ülesannete täitmiseks kandidaadid esitatakse ja järeldada, kui palju on selleks vaja inimesi;
2. korraldada kandideerijatele IQ test ning
3. võimaldada koolitus, mille järel kandidaadid sooritavad riiklikule eksamikomisjonile eksamid:
 
a) Eesti Vabariigi seadusandlike aktide tundmisest,
b) riigikeelsest eneseväljendusoskusest,
c) filosoofiast,
d) võõrkeel(t)est,
e) võimalikest muudest tulevase riigitöö jaoks vajalikest distsipliinidest, sõltuvalt sellest, millisesse komisjoni või töövaldkonda kandideerija pretendeerib.

Koolituse ja eksamitega seotud kulutused kannab kandidaadi esitaja. Erakondade rahastamine riigieelarvest ja juriidiliste isikute poolt lõpetatakse. Erakondade sissetulekuallikaks tohivad olla liikmemaksud ja füüsiliste isikute vabatahtlikud annetused, millelt on tasutud nõutavad maksud Eesti Vabariigi eelarvesse. Erakonnale tehtavate annetuste suurused ja annetajate andmed on avalikud.

Valimiskampaania asemel avalikustatakse:

a) valdkond, millega kandideerija tegelema kavatseb hakata.
b) tema IQ,
c) kindlaks määratud nõuetele vastav CV,
d) riikliku eksamikomisjoni kinnitusega hinneteleht.

Nende andmete alusel saavad valimisõiguslikud kodanikud luua erinevate kandidaatide isikuomadusi kombineerides meeskonnakombinatsioone, mis parimal moel vastaksid seatud eesmärgile ning langetada oma otsuse. Esindusorganitesse valitud kodanikud seotakse mandaadiga.

Vaimukõrvas kuulen juba kilamist: „Aga kes määrab kindlaks, millised on need riiklikud ülesanded? Kogu maailm teab, kuidas lõpetas Hitler! Kas nüüd tuleb nõukogude plaanimajandus tagasi? NATO ei kaitse meid siis enam.“

Vastus on küll demagoogiasugemetega, kuid – sellised „valvetargad“, kes üritavad tõestada meie põhiseaduse preambuli sobimatust, et mitte öelda kehtetust, ei kuulu selle rahva hulka ega saa olla kodanikud.

Mõistagi on tegu vaid väga üldise mõttekäiguga Eesti Vabariigi kindlustamiseks, kuid tahtmisega eestlane olla peavadki kaasnema eelkõige kohustused.