Margus Lepa: Ei ole tulusamat äri kui mittetulundus
Eesti Autorite Ühing on juba vägev küll, aga et ta ei kata kogu maksustamisvõimalust, seega loodi siis “Betlema tädi seaduse” (õigustatud subjektide ringi laiendamise) alusel „Autoriõiguse seadusele“ tuginedes veel kaks MTÜ-d, kellel on õigus maksustada “mõistlikul määral”.
Lisatõuke teemat vaagida andis Karl Madise (nimi õige) saadetud uus laul, millele lisatud kirjas kinnitas autor, et ka fonogrammi „kõik õigused“ kuuluvad talle.
Nõmme Raadios kordub sama muusikapala eetris umbes kolm korda kahe aasta jooksul. Ööpäevas on eetris sõnalist osa ja muusikat umbes pooleks ja sõna eest millegipärast veel maksta ei tule. Teeme ühe umbkaudse arvutuse.
Päevas on 12 tundi, sellest 50 protsenti on muusika (öist kava ei arvestata). Eeldades, et ühe muusikapala pikkus on 3 min ja plaadil 15 lugu, käib päeva jooksul eetris 8 plaati; aastas seega ca 3000 plaati, mille eest raadio tasub ühingule näiteks 3 500 krooni kuus ehk 42 000 krooni aastas. Kui palju saab ühe plaadi õiguste omanik kuus ja samas ka aastas? 42 000 : 3000 = 14 krooni.
Ja selle 14 krooni peaks ta jagama veel helirežissööri ja muusikute vahel. Või ei peaks? Oletame, et ausa mehena annab ta võrdse osa trummile, bassile, klahvile, helirežissöörile ja loomulikult endale. 14 : 5 = 2,8 krooni. Igale pangaülekandele kulutataks vist 6 krooni lisaks.
Pangaülekandeid teostab näiteks EAÜ alles siis, kui autori kontole on kogunenud vähemalt 300 krooni (vaata ka EAÜ kodulehelt Juta Jänese näidet, millest selgub, et päris suur osa seltskonnast ei jõua surmani 300 krooni välja teenida). Seega tuleb sõber Karlil oodata konkreetselt Nõmme Raadiost laekuvat summat umbes sajand, eeldusel et plaati ikka pidevalt käiatakse ja ta selle testamendis ära märgib – makstakse ju kuni 70 aastat pärast surmagi.
Et aga raadiojaamu on Eestis palju, siis võib esimest summat oodata vast paari aasta pärast. 3 500 kroonise ülekandesumma korral maksaksid raadiojaamad (võtame õhust, et nad on ühesugused ja neid on 25) kahe aastaga manulisele nii 2 100 000 krooni, mis kenasti dividende võiks toota. Ja 420 000 krooni riigile käibemaksugi?
EAÜ võtab Nõmme Raadiolt andmed ühe päeva kohta kuus, mille eest raadio maksab 3500 krooni autorite tarvis + 25 protsenti summast, millele lisandub käibemaks, EAÜ mõnusaks äraolemiseks; kui maksaksin miljoni, lisanduks ikkagi 25 protsenti+km! Aga kui sõber Karli lugu mitu aastat järjest arvestuspäevale ei lange?
Ärimehena arvestaksin ma seda tüüpi „maksukogujana“ meeletu kontojäägiga ja looksin selle pidevalt kasvava summa tarvis isikliku “Dividendide Haldamise AS-i”, mille nõukogus saaksid leivalisa teenida tippjuristid, kelle ülesanne on uudishimulikke eemal hoida, vajadusel neile makstes.
Eespool toodud EEL ja EFÜ soovisid oma ühiskirjas sõlmida Nõmme Raadioga lepingu tagasiulatuvalt – nemad olid ju olemas, aga raadio ei maksnud! Tariifiks pakuti 9,75 kr/minut + käibemaks. Et Nõmme Raadio kuulajaid on “10 001 – 100 000”, peaksin ma lepingu järgi maksma tagasiulatuvalt taksiga 9,57 krooni/min + km ilmselt alates 2003. aastast - kokku umbes kakskümmend üks miljonit viissada kakskümmend kolm tuhat kolmsada kakskümmend krooni.
Tõsi, kirjavahetusest Nõmme Raadio juristiga koorus ka kokkulepe 4,5 protsendi peale reklaamikäibest, ent seda peeti väheseks ja nõuti „kuid mitte vähem kui“ alusel summat, mis ületas reklaamikäibe.
Kas olukorraga leppimine annaks mulle õiguskindluse, et juba nimetatud “Betlema tädi seaduse” alusel ei looda näiteks Pillimeeste Tootjate MTÜ-d (otsesed vanemad või hooldajad) ja pillimeeste karatud piigade MTÜ-d Me Olime Muusad, kes samuti nõuaksid 4,5 protsenti „kuid mitte vähem kui“? Ja seda tagasiulatuvalt nende vaiksesse loomisaega.
Ja kui nad minu poole ei pöördu, kust pean ma teada saama, et nad juba olemas on? Ma ei saa ju minna kaks korda nädalas Nõmme turule või vabadussamba juurde ja karjuda, et kellel veel on mõni MTÜ, kellele raadio maksta võiks? Või saan?
