Marek Ratnik: Kas oleme äikese vastu jõuetud?
Paduvihma ajal maha sadanud vesi on tekitanud uputusi, muutes „basseiniks“ nii linnatänavad kui inimeste kodud ja nii mõnegi ettevõtte ruumid. Tugev tormituul on lõhkunud katuseid ja kiskunud maha kirikutornigi.
Kõigist nendest juhtumitest on siiralt kahju ja tahaks soovida inimestele jõudu oma vara taastamisel. Halb on aga see, et tormikahjustustega seoses levitatakse teatud jõuetust.
Äikesest räägitakse kui vääramatust jõust, mille tekitatud kahjude vastu keegi ei saa ja mille eest keegi ei vastuta. Näiteks pikselöögist kannatada saanud digiboksid selle force majeure’i tõttu garantii alla ei kuulu ja müüjad neid ei hüvita. Inimestel ei jää muud üle, kui osta endale ise uus ja leppida põntsuga rahakotile.
Tegelikult on ju olemas terve rida võtteid, millega saab end kaitsta ka äiksesuguse vägeva loodusjõu vastu. Lihtne tarkus on, et majale võiks olla paigaldatud piksevarras ja et piksemürinat kuuldes tuleb elektroonikaseadmed vooluvõrgust lahti ühendada. Ja veel lihtsam, et vihma eel peaks uksed ja aknad kinni panema. Ometi näitab kindlustusfirmade kogemus, et nii elementaarse tõe vastu eksitakse — on olnud juhtumeid, kus katuseaknast sisse sadanud vesi on ujutanud üle terve toa.
Kui lihtsatest võtetest ei piisa, pakuvad suuremat kindlust spetsiaalsed vahendid ja seadmed. Maja elektrivõrku saab paigaldada ülepingekaitse, mis kaitseb tundlikke kodumasinaid pikselöögi eest. Kanalisatsioonile on võimalik panna tagasilöögiklapid, mis ei lase uputusveel ruumidesse tungida. Suviste paduvihmadega seoses on nimelt olnud see probleem, et kanalisatsioon ei suuda kogu vihmavett vastu võtta, mistõttu see hakkab n-ö tagurpidi tööle ja pressib uputusvee äravoolutorudest majja.
Tõsi küll, ka need võtted ei anna äiksetormi vastu sajaprotsendilist garantiid. Seepärast tasub mõelda ka kindlustamisele kui veel ühele võimalusele oma vara äikse eest kaitsta. Siin pole eesmärk teha reklaami, vaid selgitada, kuidas kindlustus antud juhul toimib.
Enamik kindlustusfirmadest pakub nii kodukindlustust kui ettevõtte kindlustust, mille puhul kliendi vara võetakse kaitse alla ja õnnetustes tekkinud kahjud hüvitatakse. Mis tingimustel hüvitamine aga toimub, on kindlustusfirmades lahendatud erinevalt ja see sõltub ka konkreetsest lepingust.
Kuigi inimene on sõlminud kodukindlustuse lepingu, ei pruugi vihmavee või pikselöögi tekitatud kahjud olla lepingusse sisse kirjutatud. See ei tähenda, et kindlustusfirma on teinud „petuka“, nagu sageli arvatakse, vaid enamasti on klient soovinud kitsamat kindlustust — näiteks ainult tulekahju puhuks.
Tuleb kontrollida, kas kindlustusleping katab äikesetormide tagajärgi. Sageli tuleb rahulolematus kindlustusfirmade vastu just sellest, et on sõlmitud üht kahju — näiteks vargust või tulekahju — korvav kindlustusleping ja kui juhtub mõni muu õnnetus, ollakse pahased, et kindlustus seda ei hüvita.
Kui teil on õige kindlustus, majale või hoonele on paigaldatud piksevarras ja olete ka ise oma vara suhtes hoolas, tõmmates telerite ja arvutite juhtmed äikse ajal pistikust välja, võite suvistele tormidele muretumalt vastu minna. Jälgida näiteks looduse mängu, mis kõigele vaatamata on ikkagi imetlust väärt.
