Mara Maret Aronovich: USA reformib haridust
Esimene suur reform toimus 1965. aastal, mil lõpetati rassiline eraldatus rahvakoolides. Samal aastal tehti algust Head Start („Varane start”) programmiga, mis kujutas endast kaheksanädalast suvelaagrit kehvadest peredest pärit kolme- kuni viieaastastele lastele. Järgmine haridusmaaväring toimus 1981. aastal, mil Kongressis vastuvõetud varase stardi seadus ülendas suvelaagrid aastaringseks programmiks, mille raames anti lastele lugemise ja arvutamise algteadmisi.
Üks uurimus teise järel tõestab, et haritlasperede lapsed ei ole ilmtingimata andekamad, nad lihtsalt naudivad koduse varase stardi vilju. Näiteks viieaastaste laste sõnavara võrreldes selgus, et kehvade perede lastel oli see enam kui poole võrra vaesem haritlasperede järeltulijate omast. Järelikult on investeeringud laste koolieelsesse õpetamisse parim ja odavaim viis suurendada rahva sotsiaalset mobiilsust ja vältida põlvkondlikku vaesust.
Lepingukoolide tulek
Status quo’st tõukas end 1991. aastal lahti Minnesota osariik, võttes esimesena USA-s vastu lepingukoolide (Charter schools) seaduse. Sedamoodi koolide mõttega tuli juba 1974. aastal välja Uus-Inglismaa haridustegelane Ray Budde, kes jõudis järeldusele, et lastele ei saa head haridust anda koolides, mille juhatajatel ja õpetajatel puudub sõnaõigus ainekavade ja õppemeetodite üle. Budde meelest teadis õpilaste ees seisev koolmeister bürokraatidest paremini, millest konkreetsel klassil vajaka jääb. Budde pakkus ka lahenduse. Õppetaseme tõstmise eesmärgil sõlmib kool osariigiga lepingu, milles näidatakse täpselt ära teed ja viisid, kuidas paremaid tulemusi saavutatakse. Vastutasuks saab kool vabad käed oma programmide kujundamiseks ning lisasummasid tekkivate vajaduste katteks. Leping sisaldas aga ka sätte, et kui kool lubatud resultaate ei saavuta, siis leping lõpetatakse. Kulus 14 aastat, enne kui Budde lepingukoolide idee Minnesota osariigis esimesena ellu rakendati. 2003. aastaks oli Minnesotast eeskuju võtnud juba 39 USA osariiki.
Keegi ei tohi maha jääda
President George W. Bush jõustas seaduse „Ükski laps ei tohi teistest maha jääda” (No Child Left Behind), millel on asjatundjate arvates kaks puudust. Esiteks viisid mõned osariigid oma nõudmiste taseme karistuste vältimiseks väga madalale. Näiteks sooritas 2005. aastal 87% Tennessee osariigi abiturientidest osariigi matemaatikaeksami. Kui samadele lastele pandi aga ette föderaalstandardite alusel koostatud ülesanded, sai läbi vaid 21%. Teiseks ei eksisteeri ergutussüsteemi koolidele, kes silmapaistvaid edusamme teevad.
Emakeel ja matemaatika
Kui veel kümme aastat tagasi oldi Ühendriikides seisukohal, et matemaatikat tasub õpetada vaid nn matemaatikaajudele, siis nüüd on jõutud otse vastupidisele järeldusele – nii praktika kui ka uurimistulemused tõestavad – kui laps ei ole 4. klassi lõpuks omandanud teatud mahus sõnavara ega saa matemaatikas põhja alla, on ta määratud virelema vanemates klassides ega tõuse kunagi kõrgkooli tasemele. Tänavu märtsis kutsusid USA osariikide kubernerid (välja arvatud Alaska ja Texas) ja haridusosakondade juhatajad kokku ekspertide paneeli, kellele tehti ülesandeks töötada välja emakeele ja matemaatika üleriigilised standardid.
Võidujooks tippu
President Obama on algatanud uue kampaania Race to the Top – võidujooks tippu, millele eraldati esimesel aastal 4,35 miljardit dollarit ja tänavuses eelarves veel 1,4 miljardit. See raha on mõeldud preemiateks haridusuuenduste eest. Nõnda on alanud võidujooks 700 miljoni dollarilise autasu nimel. Keskvalitsuse andmetel on tosina jagu osariike juba esitanud oma reformiplaanid. Näiteks Louisina osariik pakkus välja elektroonilise andmebaasimudeli, kus õpilaste eksamitulemused seostatakse õpetajaga, kes neid koolitas, ja lõpuks ka ülikooliga, kus koolmeister ise hariduse sai, et kasutada seda ülikooli õpetajate täienduskursuste baasina.
Artikkel on pärit ajakirja Haridus 2010. aasta teisest numbrist.
