Manona Visnapuu: Tibistunud Evelin
Sest heitkem pilk rahva häälele — kommentaaridele: ah, ta on nüüd nii ilus, nii armas, nii tubli, tõeline eesti naine. Võtke, naised, eeskuju, ärge jätke teiegi end unarusse! Ja mees tema kõrval — nii šikk, nii peen, nii soliidne, noh, vahest veidi kõhnem võiks olla. Mis sest, et midagi asjalikku juba ammu enam ei tee ega räägi. Kest see-eest ruulib!
Inimeste suhtumine meie taasiseseisvusaja esileedidesse näitab kobeda ümbrise ihalust väga ilmekalt. Niipea, kui esileedi tiitel, mida Jacqueline Kennedy võrdles ratsahobuse nimega, on külge saadud, kaob isiksus ja alles jääb vaid ümbris. Ja see olgu usin, kasin, puhta põllekesega ja ilus. Ja muidugi sale. — Ja riigi- ja ühiskonnaasjades hoidku ta suu kinni. Ent kuidas selle viimasega ikka on?
President valitakse ametisse, tema abikaasat mitte. Ometigi on tegemist positsiooniga, kus annaks ühiskonna hüvanguks palju ära teha. Riigi poolt on selleks isegi summad ja abilised eraldatud. Meie esileedid on sellesse rolli suhtunud erinevalt, aga välja on tulnud ikka enam-vähem üks ja seesama. Kas siis oskamatusest või vähesest oskusest sellest rääkida, aga: esileediks saades muutub naine nukuks. Kestaks, millel on pelk esindusfunktsioon — ja ei midagi muud.
Jah, presidendiproua on läbi aegade olnud erinevate heategevuslike ettevõtmiste patroonid, ent nende hääl on selles rollis jäänud enam kui nõrgaks. Nad pälvivad vaid uudisekribalaid, et nad mingit ettevõtmist toetavad — aga ei sõnavõtte, ettepanekuid, avalikkuses algatatud tõsiseid diskussioone.
Helle Meril mäletatavasti puudusid ambitsioonid ühiskonnas silma paista. Ta jäigi Lennarti taustaks — vahetas telekal kanaleid ja keetis ühtepuhku kohvi, nagu rahvasuu räägib. Kordagi ise protsessidesse sekkumata või sõna sekka ütlemata. Alati soliine, viisakas, jahe, saladuslik. Ühtegi otsest skandaali temaga seoses ei tekkinud. Mis elu ta päriselt elas, me suurt ei teadnudki. Aga rahvale näis see sobivat.
Ingrid Rüütel oli hoopis teisest puust. Väärikas, efektne, tunnustatud teadlane. Oma arvamusega, mida julges siiski ka väljendada. Kuuldavasti mõjutas Arnoldit riigiasjades tublisti. On alles pärast esileedi ametist taandumist märku andnud, et teadis ja mõistis oluliselt rohkem kui rääkis. Sõnapaar “proua president” sobib meie kolmest uue aja esileedist iseloomustama ehk ainult teda.
Ent — paraku lasti kõik tema head küljed silmist mööda. Tuld, mis loitis ta silmis ja nii mõnegi ära ehmatas, ei mõistetud. Kole, vana nõid, nii kirjeldati teda kommentaarides tihtilugu. Kas sellise suhtumise puhul tulekski imestada, et oma “ametiaja” alul pressisõbra ruupori saanud naine lõpus end kookonisse tõmbas ja ainult “lossiskandaaliga” seoses oma pere musta pesu veelgi hullemast määrimist päästma asus.
Evelin Ilves on omakorda uuest puust — või suisa platsmassist vormitud. Võrratult noorem, energilisem. Avalike suhete sättimise kogemus ja kõrgharidus meditsiinivaldkonnas. Lisaks särav karjäär, mida küll Welcome to Estonia natuke naeruvääristas. Ent Evelin on täiesti võimeline algatama ühiskonnas arutelusid, tegi seda ju Eesti Päevalehes edukalt (siis ta enam ise seal ei töötanud). Aga mida aeg edasi, seda vähem ta midagi asjalikku ütleb või kirjutab. Justkui võtaks ilusolemine kogu vaimujõu.
Viimase Evelin Ilvese sõnavõtuna ühiskondlikel teemadel (demagoogiast nõretavad ohkimised presidendi kodutuse teemal siia muidugi ei kuulu) meenub kõne, milles ta rääkis, et meil mõeldakse naisele vaid kaks korda aastas — emadepäeval ja naistepäeval, aga ometigi on naistel tähtsaid rolle. “Ometi täidab naine samaaegselt väga mitmeid olulisi rolle — pereliikme, ametikandja ja vaimsuse hoidja ning edasiviijana — mida ei ole võimalik üle hinnata,” ütles Evelin Ilves toona.
Milliseid nendest rollidest on Evelin ise viimasel ajal täitnud? Maaema on kadunud — imago, mida veel Ärmal elav eurosaadiku kaasa Evelin iga hinna eest taga ajas. Asemel on tuunitud välimuse ja pappi sülgava mehega VIP-klubisse kuuluv neidis. — Ent see blond ja sale VIP-tüdruk kujundab paraku väga oluliselt eesti naise enesemääratlust. Ta on eeskuju. Sisuliselt kehastab Evelin täiuslikult keskklassi ideaali.
Iseenesest, mis siin halba: promome tervislikke eluviise, kaunist kodu ja välist ilu. Aga presidendiproualt eeldaks enamat! Kui juba ilu ja tervis kilbile tõsta, siis palun, tuunige ka meest! Tervislikest eluviisidest saaks teha üldrahvaliku trendi. Sellal kui arstid hoiavad pead kinni eesti naiste seas märkamatu vähkkasvajana levinud söömishäirete pärast, on meeste ülekaalulisest tingitud tervisehädadest saanud juba traagiline paratamatus. Kahjuks aga on esipaari kehakaal seni muutumatu püsinud — paistab, et naispoole kilod on mehele üle kandunud.
Evelin võiks oma kilode minetamise viia perekondlikule tasandile ja anda eeskuju tuhandetele (kesk)ealistele naistele kogu Eestis, et need saaksid kodus rasvaleent helpivale mehele nähvata: kui Toomas sai kilod kahanema, küll siis saad sina ka! Arstid, Evelini kunagised kolleegid, vaid tänaksid teda, kui presidendiproua algataks trendi, mis päästab eesti mehe enesehävitajalikest eluviisidest.
Kui meie presidendipaar muu asjalikuga silma ei suuda paista, siis olgu vähemalt tervislik eluviis ja sale, ilus välimuski täiuslikult lõpuni viidud. Et saaks varsti õhata — Toomas saab endale juba midagi muud kui laia mulgi kuube lubada…
