Mandriva 2007 RC2 „Sunna“

Mandriva Linux 2007 ilmus versioon RC2 koodnimega „Sunna“. Tegelikult pidi 15.09.06 ilmuma lõppversioon, kuid selle asemel lasti välja veel üks eelversioon. Kuna Mandriva on sedapuhku otsustanud kasutada uusimat tarkvara, on selline otsus mõistetav. Et lõppversiooni tasuta plaaditõmmiseid on oodata alles mitme kuu pärast, tasub asjahuvilistel katsetada RC2 plaaditõmmistega.

Mandriva 2007 põhikomponendid on: tuum 2.6.17 (ALSA 1.0.12 RC2 ja i965 toega), Xorg 7.1 (AIGLX toega), töölauad KDE 3.5.4 ja GNOME 2.16 RC1, kontoritarkvara OpenOffice.org 2.0.3. GNOME töölaua eelistajad saavad seega esmakordselt uusima versiooni, nagu ka Ubuntu 6.10 või Fedora Core 6 kasutajad. Esmakordselt on Mandiva Linuxis ka 3D töölaudade tugi (

AIGLX

või Xgl nii GNOME kui KDE jaoks). Sobiva videokaardi (nt Inteli i845 või i865 tugikiibistikku integreeritud videokiirendi) korral tuleb installeerimisel valida sellele vastav 3D töölaud (Inteli korral AIGLX, Radeon X1300 korral Xgl) ja mingit lisahäälestust pole esialgu vaja. Kui hiljem selleks siiski vajadus tekib, saab kasutada graafilist utiliiti Gset-Compiz. Töölaual mõnd akent hiirega nihutades muutuvad selle kontuurid, töölauad paiknevad pöörleva kuubi tahkudel jne. Vaadake teisena viidatud artiklile lisatud videot või kõrvetage omale plaaditõmmis ja katsetage ise.

Laiekraaniga sülearvutite omanikele peaks meeldima, et õige ekraani eraldusvõime pannakse kohe paika. Kui teie sülearvutil on 512MB mälu ja Windows XP operatsioonisüsteem, siis võite ise veenduda, et Mandriva 2007 töötab kiiremini kui Windows XP, võimaldab soovi korral kasutada 3D töölauda ja on juba täna vähemalt sama turvaline kui tulevane Windows Vista, mis pealegi eeldab 1GB mälu.

Mandriva 2007 RC2 pakub erinevaid plaaditõmmise komplekte – üks DVD-plaat, mitmest CD-plaadist koosnevad komplektid ja Mandriva One LiveCD plaaditõmmised KDE või GNOME ja erinevate keelegruppide jaoks. Proovisin mandriva-one-2007-sunna-gnome3.iso ja mandriva-one-2007-sunna-kde6.iso plaati. Number tähistab keelegruppi. Nendelt plaatidelt saab valida eesti keelt.

GNOME AIGLX põhinevat 3D töölauda proovisin 512MB mäluga Delli Inspiron XPS M1210 sülearvutil ja Xgl põhinevat töölauda 1GB mälu ja Radeon X1300 videokaardiga lauaarvutil. Glxgears testprogramm andis tulemuseks vastavalt 1330 ja 3250 fps, võrdluseks VIA Unichrome Pro integreeritud videokiirendiga arvutil ainult 537 fps. Mõlemal arvutil jättis 3D töölaud meeldiva mulje, kuid akende läbipaistvust ja nende värve sellises ulatuses kui Windows Vistal siiski muuta ei saanud. 3D töölaud ei kiirenda tööd, see on lihtsalt ilus ja efektne, umbes nagu uhke pakend kauba ümber. Kuna see ei vaja märgatavalt lisaressursse ega aeglusta tööd, võib seda ju soovi korral kasutada. Proovige, kui hakkab meeldima, võite omale dualboot (Windows+Linux) arvuti teha. Kui aknaservade „vonklemine“ (pakkuge parem termin) ei meeldi, võib selle välja lülitada.

Mandriva Linux, eriti selle KDE töölaud on kõige paremini eestindatud. KDE töölaual on ka abiinfo eestikeelne, GNOME puhul tuleb leppida ingliskeelse abiinfoga. Kohe töötab MP3- ja DivX failide mängimine. Teiste Linuxi distributsioonide korral on selleks vaja installida lisaprogramme. Kui kasutate installimiseks Mandriva One plaate, siis tuleb hiljem tõenäoliselt mingeid programme siiski lisaks installida. GNOME ainuke pleier on näiteks Totem, teistes distrodes olevat muusikapleierit Rhythmbox plaadil ei ole.

KDE töölaua korral tuleb algajal pead murda, milleks mingi programm on, sest menüüdes on ainult programmide nimed — nt K3b (plaadikõrvetamisprogramm), Amarok (muusikamängija), KMPlayer (videopleier) jne. Uus „Ia Ora“ teema (klõpsa pildil) kindlasti kõigile ei meeldi, aga teemat ja taustapilti pole ju keeruline vahetada.

Tundub, et Mandriva 2007 on igati asjalik distro, eriti neile, kes tingimata soovivad uusimat tarkvara ja 3D töölauda. 3D töölaua klahvikombinatsioone ja ekraanipilte vaata neljandana viidatud artiklist.