Pensionärid olla Eesti riigi rahakoti arutus tühjenemises peasüüdlased. Pensionäre olla palju — 1. jaanuari 2009 seisuga kokku umbes 379 000. Siiski ei ole kõik neist sugugi eakad, pensionärkonna koosseis on kirju. Vanaduspensionäre on umbes 291 000 ehk umbes 75 protsenti, sh ennetähtaegse vanaduspensioniga pensionäre ligikaudu 15 000.

Seeniore vanuses 63+ on statistikaameti andmeil Eestis umbes 257 000. Kes siis peasüüdlased on? Kas vanurid 63+ või nn vanaduspensionärid või igat masti pensionärid kokku? Ja veel. Arvamus, et vanaduspensionäride arv pidevalt suureneb, ei pea paika. Näiteks muutus aastatel 2001-2009 vanaduspensionäride arv hoopis langedes 297 363-lt 290 967-le.

„Töötajaskond versus seeniorkond“ on muidugi käepärane vastandusvõimalus. Kõige lihtsam on väita, et elanikkond vananeb (see, muide, on loodusseadus) jõudsalt, sestap ei suuda väheneva arvuga töötajaskond pensionärkonnale „elatist teenida“. (Vahemärkus — ka osa pensionäre töötab, teenides piskut lisa. Neid on umbes 21 000 -23 000.)

Tasub aga küsida, millise Eesti seaduse alusel töötajate arv sotsiaalsüsteemi rahastab? Sotsiaalkindlustus toitub ju sotsiaalmaksust, mida makstakse töötasult, mitte aga maksumaksjate arvust. Sestap rääkigem ikka töötasu või tootlikkuse kasvatamisest.

Järgmine tõehetk — kas kärpida või vähendada töötust? Ikka on veel lihtsameelseid “ajuhiiglasi”, kes arvavad, et kärpeid tehes (esmalt üks, siis teine, tulekul kolmaski) saab meie riik jalad alla ehk mädasoost välja.

Kui kärpida, ja aastas korduvalt kärpida, on tõenäone tulem suurem töötute arv. On see eesmärk? Kui aga töötust, st töötute arvu vähendada ehk töökohti juurde luua, ei olegi kärpeid eeldatavalt vaja teha, sest maksutulu lisandub jõudsalt.

Otsigem kärpekohtade asemel parem tulukohti. Neid on olemas küll: Euroopa Liidu tõukefondid, maksude korralik sissenõudmine jne. Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada 53,3 miljardit krooni, aastas ligikaudu kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Kui palju neist summadest on Eestis arukalt ja sihipäraselt kasutusse võetud?

Teine rahapada on maksu- ja tolliameti hallata. Esimese kvartali lõpuks ollakse maksu- ja tolliametile, st Eesti riigile ehk meile võlgu 5,2 miljardit krooni.