Maksta üüri või siiski mitte?

Mis juhtuks inimesega, kes sellise küsimuse üle juurdlema hakkaks, leiaks, et pole nagu mõtet ja jätaks seepeale oma elamispinna eest tasumata? Kusagil kaugemas tulevikus terendaks tõenäoliselt kodust väljatõstmine. Kommunaalmaksete tasumata jätjatel ollakse varmad vett ja elektrit kinni keerama. Ühesõnaga, heast peast keegi just üüri maksmata ei jäta. Teistsugused on lood virtuaalmaailmas. Tasuta veebiruumi jagajaid on mitmeid, sellised teenusepakkujad ei küsi Interneti–kodu eest ei üüri ega midagi muud.

Veebruaris vilksatas meediast läbi teade, et Eesti suurima telefonifirma Elioni poolt hallatav portaal Hot.ee, mis samuti pakub oma klientidele tasuta kodulehekülje ülesriputamise võimalust, hakkab tasapisi oma tegevusstrateegiaid muutma. Muudatused said põhimõtteliselt alguse juba uue kaubamärgiga Elion seonduvast e–kohviku loomisest vana Hot.ee asemele, millega menukas portaal sai sidefirma sümboolikast lähtuva kujunduse ja uue nime. Uus välimus on samas ka justkui märk sellest, et need, kel Elioni pakutavaga peale tasuta veebiruumi rohkem tegemist ei ole, võivad hakata vaikselt kodinaid kokku pakkima või siis oma virtuaalkodu eest üüri maksma.

Kõlab iseenesest loogiliselt — miks peakski keegi heast peast tasuta pinda välja jagama? Kõik ju maksab, ja pealegi mitte vähe. Elioni Interneti–teenistuse juhataja Maiko Kalveti hinnangul jäävad kogu Hot.ee teenuse pakkumise kulud 10 ja 20 miljoni krooni vahele. Hoolimata kopsakatest kuludest ei plaanita e–kohviku uksi siiski päris kinni lüüa.

„Kindlasti ei oota Elioni e–kohvikut ees sulgemine,” selgitab Kalvet. „Oleme kaalunud võimalusi muuta e–kohvik eeskätt Elioni klientide tasuta lisateenuseks ning kindlasti mitte nii, et näiteks Interneti püsiühenduse kasutaja saaks vaid ühe tasuta e–posti või veebiserveri konto, vaid ikka rohkem.”

Hot.ee meiliteenus ehk Elioni e–kohvik on Eesti menukaim, seda kasutab enam kui kolmandik elanikkonnast. Samas ei ole paljud neist Elioni Interneti–, telefoni– ega ka mingite muude teenuste kasutajad ja seega ei tooda nad firmale mitte mingisugust tulu. E–kohvik on suhteliselt reklaamivaba — puuduvad tüütud pop–upid ja kõikvõimalikud muud vidinad, mis tekitavad eriti aeglasema arvutiga tegutsedes halle juukseid. Kuna Elioni internetikohvikus pole eriti reklaame ja pidevalt punguvaid lisaaknaid, ei saa ka reklaamitulud teab mis suured olla.

Kui natuke spekuleerida, peaks see kasutajate mass (üle kolmandiku Eesti elanikkonnast ehk pool miljont) vähemalt teoreetiliselt tekitama üsna suurt huvi erinevates firmades, ettevõtetes, tootjates, kes sooviksid sellele massile kui potentsiaalsele tarbijaskonnale oma tooteid reklaamida. Seda kõike mõistagi just nende pop–upide ja kümnete närvesöövate reklaamiakende kaudu, mis on kahtlemata odavamad teostada ja levitada kui näiteks telereklaam, mille auditoorium võib väiksemgi olla (mõistagi ei tasu kõrvutada tele– ja internetireklaami mõjuvust, siinkohal paneb telereklaam pika puuga ära).

Elionile omakorda annaks suur reklaaminõudlus võimaluse reklaamihinnad kõrgeks kruvida. Ja nõnda teenus kõigile tasuta hoida — nii Elioni muid sideteenuseid kasutavatele klientidele kui ka teistele. Tundub lihtne ja loogiline? Võib tunduda, kuid tegelikus elus asjad niimoodi ei ole.

„Aja jooksul on selgeks saanud, et reklaamituludega nii suuri kulusid ei kata ja seega ei ole mõttekas sellele ärimudelile loota,” ütleb Kalvet.

Samas pole tema sõnul veel siiski teada, kas ja millal täpselt mitte–Elioni klientidele virtuaalkodu omamine tasuliseks muutub. Kindlat otsust vastu võetud ei ole.

Samas, Kalveti sõnul „on Elion kaalunud” võimalust muuta e–kohvik ja sellega seonduv klientidele tasuta lisateenuseks. Millest omakorda on kerge järeldada, et kui olemas on „oma” kliendid, kellele teenus on tasuta, siis peavad olema ka „muud” kliendid, kes selle eest maksma hakkavad.

Mõistagi võivad teenuse tasuliseks muutumisel mõned põlised Hot.ee kasutajad, kel Elioniga muud sidet pole, teiste tasuta teenust pakkuvate ettevõtete leeri üle minna.

„Kindlasti mingil määral võivad kliendid lahkuda,” nõustub ka Kalvet, „aga tasuta teenuse pakkumine Elioni klientidele oleks neile teiselt poolt atraktiivseks lisavõimaluseks. Isegi siis, kui muutusi tuleb, jääb teenus Elioni klientidele ikkagi tasuta. Neile, kes Elioni kliendid ei ole, pakutakse teenust sel juhul kindlasti konkurentsivõimelise hinnaga.”

Muudest tasuta veebiruumi pakkujatest Eestis on kasutajate seas populaarseim Zone.ee. Konkurendi probleemid klientide ülekülluse näol on mõistagi ühelt poolt vesi nende veskile. Martti Varik Zone.ee–st märgib, et juhul, kui Elion peaks Hot.ee teenuse tasuliseks muutma või selle üldse peatama, mõjutab see nende tasuta teenust kindlasti. Tema hinnangul on liitujate maht suurenenud umbes kolmandiku võrra alates ajast, mil esimesed Elioni teenuse tarbijad tõsistest probleemidest raporteerisid.

Zone.ee–l endal pole plaanis tasuliseks muutuda. Kui, siis lisateenuste kaudu.

Siinkohal tekib Variku sõnul Zone.ee–le aga hoopis uus probleem. Nimelt — kui endised Elioni kliendid hordidena Zone.ee–sse peaksid rändama ja seal endale tasuta veebiruumi nõudes kodukaid looma hakkama — võib situatsioon Zone.ee–s muutuda põhimõtteliselt samasuguseks nagu Elioni e–kohvikus praegu.

„Elioni probleemide ning nende kasutajate võimaliku massilise migratsiooni jätkumisel peame tasuta teenuse ressursse varasemaga võrreldes piirama, tagamaks stabiilse keskkonna toimivuse,” lausus Varik. „Ilmselt pole ka Hot.ee probleemiks hetkel ainult veebiruumi kasutatavus, vaid pigem kombinatsioon veebi– ning postiteenusele osaks saavast koormusest.”

Neid, kes Hot.ee klientide võimalikust Elionist lahkulöömisest tulu või vähemalt uusi kasutajaid võiksid saada, on teisigi. Veebiruumi jagavad Eestis ka näiteks Starline.ee, Kolhoos.ee, välismaistest on üks tuntumaid ja staazhikamaid Geocities.com. Ehkki ka nende kodukal reklaamitakse esmatähtsusega tasulist veebriuumi, tasuta pakkumine võib hooletul silmal lausa märkamatuks jääda.

Kaudselt pakub tasuta veebiruumi ka Album.ee, kes laseb kasutajatel oma serveritesse pilte üles riputada, kusjuures piltide üleslaadimise eest raha ei võeta.

„Tasuta veebiruumi pakkumise kaudu enda ära majandamine saab tähendada ainult seda, et raha teenitakse reklaamiga,” ütleb Andrus Palts Album.ee–st ja toob näitena eelpoolmainitud Zone.ee.

„Zone paneb otseselt reklaami kasutajate lehtedele, lisaks reklaamib kaudselt oma tasulist teenust. Meie (album.ee — M.A.) teeme mingil määral sama.”

Album.ee tasuta teenusel sissetulekuallikaid otseselt ei olegi. „Reklaami müügiga me aktiivselt ei tegele, välja arvatud see, et tasuta teenusega reklaamime tasulisi teenuseid, mis katavad kõik meie kulud, aga kasumit siiski ei too,” selgitab Palts. „Seega on kogu asi meil selline mittetulundusprojekt.”

Tasulisi teenuseid pakub Album.ee kahesuguseid ja nendeks on fotode tellimine ning pikaajaline failide hoidmine.

„Vana tõde on see: et millegagi Internetis korralikku kasumit teenida, tuleb teha midagi väga uudset,” nendib Palts. „Tasuta albumi– ja hostingteenus seda kindlasti ei ole.”