Mäksa vald toetab traadita Interneti sissepanekut
Vald toetab Interneti panekuks vajalike seadmete ostmist kuni 3500 krooni ulatuses, siiani on inimesel endal jäänud tasuda keskmiselt tuhat krooni.
Ka metsas soodne ühendus
Mäksa vallavanema Margus Pleksneri sõnul on projekt suunatud Mäksa hõredalt asustatud aladele. „Toetame just sellepärast, et inimesed ei tunneks ennast kaugemates valla külades maailmast äralõigatuna,” ütles Pleksner, kelle sõnul on oluline, et ka väiksema sissetulekuga hajaasustusega perede lastel oleks võimalik kasutada kaasaegseid suhtlus– ning informatsiooni hankimise võimalusi.
Juba mõne aasta eest käivitasid Tartumaa Omavalituste Liit ja riik ühisprojekti raadiolingiga Interneti–ühenduse loomiseks. AS–i Kernel opereeritava Interneti–ühenduse on saanud peaaegu kõik Tartumaa omavalitsused, raamatukogud ja koolid.
Projekti käivitamisel loodeti leida ka hulgaliselt eraliitujaid, kuid raadioseadmete kalliduse tõttu ei ole see eriti kiirelt käinud.
Nüüd on aga alates veebruarikuust toetatud WiFi ühenduse panemist. Juba kordades kasvanud kasutajaskond laieneb veelgi. „Elanike poolt on see projekt hästi vastu võetud,” ütles Mäksa vallavanem Pleksner, kelle sõnul on projektist huvitatud ka mitmed teised Tartumaa vallad. Lisaks sellele on avaldanud soovi liituda mitmed levipiirkonnast välja jäävad inimesed.
Kui seda metsa ees ei oleks...
Interneti paigaldamine maapiirkonnas, kus majad asuvad üksteisest suhteliselt kaugel, on ka traadita Interneti sisseapanemisega omajagu tegu.
Heino Pihlap on mäksalane, kes paigaldab oma kodukandi inimestele traadita Internetti. Probleeme on paigaldamisel aga mitmeid, enim visadust läheb vaja levi otsimisel. Kuigi maste on piisavalt ja nende kaugus ei ole probleemiks, puudub aga peaaegu alati otsenähtavus mastide ja antenni vahel.
Pihlapi majast asub mast kuue kilomeetri kaugusel. See on tegelikult nii kaugel, et palja silmaga masti puude vahelt ei näe, kuid levi tuleb ilusti läbi. Pihlapi sõnul peab ta selle eest aitäh ütlema trombile, mis eelmisel aastal murdis järve ääres hulga puid ära. Viha ilusate puude mahamurdmise pärast läks ruttu üle, kui selgus, et puud olid maha murtud väga õigest kohast — hea levi tuleb Pihlapite majja just tänu vahele puudes, mille tromb järve ääres tekitas.
„On tähtis, et mast ja antenn üksteist näeksid, et midagi vahel ei oleks. Puuoksad, isegi kui nad on hõredad — moodustavad kokku ikkagi seina ja sealt ei tule üldreeglina signaal läbi.”
Paigaldamise probleemid
Samuti on oluline vahemaa antenni ja arvuti vahel, sest see ei saa Pihlapi sõnul odavate seadmete puhul ületada 15–20 meetrit. (Sõltub muidugi ka kaabli kvaliteedist). Pihlapi sõnul on olnud juhuseid, kus maja külge ei ole võimalik levipuudusel antenni paigaldada, siis tuleb kasutada kallimat lahendust ning paigaldada antenn puu otsa, majast eemale masti külge või üldse naabertallu. Sinna tuleb üles seada ka AP ja minna AP juurest arvutini cat5 kaabliga (kaabel on küll odav, kuid AP kallim kui otse antenni külge ühendatav PCI– või USB–kaart).
Mäksal juhtus selline lugu Kislal, mis asub Luunja mastist vaid 3–4 kilomeetri kaugusel. Ühendust lihtsalt ei saadud. Saadi hoopis Ahja mastist, mis jäi tollest majapidamisest oma 15–16 kilomeetri kaugusele.
Tujukas levi
Heino Pihlapi sõnul ongi levi leidmine paigaldamise juures kõige raskem. Teinekord on selle tagaajamised isegi naljakad. Kord mindi ühte majja, mis oli suurtest puudest ja metsast ümbritsetud ning juba ette olid paigaldajad pessimistlikud: niikuinii ei õnnestu siin levi kätte saada.
Seda suurem oli nende üllatus, kui tarvitses ainult redel majaseinale panna ja katusele ronida, kui kohe oli heal tasemel levi käes. Suure rõõmuga kinnitati antenn korstna külge, sest kõrgemal on tavaliselt alati levi ja kvaliteet on parem. Kuid levi enam ei tulnud.
Pärast pikaajalist otsimist leidsid paigaldajad algse koha üles, kuid levi oligi täpselt ja ainult selles kohas. 20 cm vasakule, paremale, üles või alla ja levi enam ei olnud. Seega tuli ehitada eraldi kinnitus antenni jaoks ja asi sai lõpuks paika. Praegu töötatakse raadiolingi loomisel naabermajaga, mis asub eelmisest veel madalamal ja kus puudub igasugune võimalus otse linki saada.
„Kui ei oleks kohe alguses trehvanud õige koha peale, oleks kogu ürituse lootusetuks tunnistanud,” ütles Pihlap, kes on Mäksal paigaldanud juba 15 ühendust ning teab, kui olulised võivad olla levi leidmisel maastiku ja metsa iseärasused.
Edasi loe Arvutimaailma paberväljaandest. Tellimiseks kliki siia
