Kuigi küsitluste ja eksperthinnangute põhjal peetakse peaaegu kindlaks võitjaks Obamat, on tulemus siiski kindel alles siis, kui kõik hääled loetud. Bradley efektist on nende valimiste aegu kõneldud palju, ent kas see nüüdsel ajal enam toimib või mitte, seda saame teada alles pärast valimistulemuste selgumist ja nende võrdlemist ennustuste-gallupitega.

Seekordset presidendikampaaniat on saatnud erakordne meediatähelepanu ning ka erapoolikuse süüdistused meedia suhtes. Samas on presidendikandidaatide endi meeskonnad kasutanud kahtlase väärtusega võtteid — kuigi poriloopimist pole kunagi täiesti vältida suudetud ega tahetudki. Ka show-elemente kasutatakse USA kampaaniates märksa enam kui siinmail.

Eesti poliitikud ja arvamusliidrid on olnud kirglikud vaidlustes selle üle, kas Eestile oleks kasulikum Obama või McCain. Samas on sageli mööndud, et tegelikke erinevusi nende valimisplatvormides ei ole nii palju, kui esimesel pilgul ehk paista võiks: küsimus on pigem sarnaste eesmärkide saavutamise teedes ning ajagraafikus.

Üks on kindel: USA tugevuse püsimine ja liidripositsiooni taastamine on kahtlemata Eesti huvides. Ja tegelikult on Eestile päris hea president olnud ju ka praegune lahkuja Bush, kelle teist ametiaega peetakse muidu üsna üksmeelselt suureks ebaõnnestumiseks.