Maimets vähendaks kõrgkoolide hulka
Ministri sõnul peab ministeerium kiiresti korra majja lööma ning töötama kõrghariduse kvaliteedi ja usaldusväärsuse huvides. “Vastav komisjon on moodustatud, tegevus kavandatud, aga mõned laevad upuvad enne, kui päästetud saavad,” lisas ta.
Maimetsa hinnangul peab kõrgkoole vähem olema ja väga paljud praegu tegutsevatest koolidest peavad tulevikus ühinema või kaduma.
Ta ütles, et ministeerium tahab koolijuhtidele määrata seadusega kõrgendatud nõuded, sõlmida kooli ja üliõpilase vahel lepingud, et kui kool näiteks pankrotti läheb, on tudengitel ka mingid õigused.
Muuhulgas avaldas te veendumust, et Tallinna pedagoogikaülikoolis tasulistel kohtadel tele- ja raadiorežiid õppinud tudengeil peaks olema õigus õppemaks tagasi saada, kui nad mingit muud eriala õppida ei taha.
Maimets möönis, et paljudes valdkondades valitseb kõrgharitlaste üleproduktsioon. Ta tõi näiteks ärijuhtimise, öeldes, et ärisid pole ollagi, aga nende juhte koolitatakse nagu mürin.
“Sealne koolitustellimus on tõmmatud miinimumini, aga tasulised tudengid pääsevad ikkagi õppima ja nende jaoks meil täna hooba ei ole,” tõdes ta. “Võiksime kõik populaarsed alad riigi tellimusest maha võtta, aga ikka leidub inimesi, kes paarkümmend tuhat krooni lauale panevad ning kõrgharitlaste üleproduktsioon jätkub.”
Minister nentis, et üliõpilaste arv Eestis on viimase kaheksa aastaga suurenenud 2,5 korda. “Aga Eesti inimene pole kaheksa aastaga 2,5 korda andekamaks muutunud, see pole võimalikki,” lisas ta. “Järelikult on kompromissi tehtud kvaliteedi arvelt, ehk teisisõnu — ülikoolid korjavad raha kokku, sõltumata tudengite võimetest.”
Ühe lahendusena toetas ta Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo soovitust, et kui koolilõpetaja riigieksamite tulemused jäävad alla 50 protsendi, siis pole tal Eesti kõrgkoolidesse asja, isegi tasulisele kohale mitte.
Maimets nimetas seda huvitavaks mõtteks, mille kallal ministeerium hetkel töötab.
Ministriga nõustus isamaaliitlane Tõnis Lukas, kes oli haridusminister aastail 1999-2002. “Üheksakümnendate alguses ja keskel tehtud otsused on meid viinud selleni, et kõrgkoole on palju, tudengite hulk on elanikkonnaga võrreldes suur ja hõreda vastutusega erakõrgkoole päris palju,” ütles ta Postimehele.
Lukas ennustas, et kõrgkoolide arv kahtlemata väheneb ja ilmselt on Tallinna ülikooli sünd üks mootor, mis kõrgharidusmaastikule muudatusi toob. “Usun, et eraülikoolid koonduvad lähiajal üheks-kaheks suuremaks kooliks, avalik-õiguslike puhul suuri muutusi ei toimu,” leidis ta.
Teisel arvamusel oli aastail 2002-2003 ministeeriumi juhtinud keskerakondlane Mailis Reps. “Ma ei jaga Toivo Maimetsa pessimismi ega usu, et kõrgharidusmaastik nii katastroofiline on,” ütles ta. “Minu meelest ei pea hetkel väga rabelema.”
Reps möönis, et ühel ja teisel erakõrgkoolil on olnud kvaliteediga üsna suuri probleeme. Siiski avaldas ta arvamust, et eelmisel aastal vastu võetud ülikooliseadusega läksid rangemaks akrediteerimis- ja kvaliteedinõuded ning enamik koolidest juba teebki vastavalt seadusele muudatusi.
“Kõrgkoolide arv on ajakirjanduse üle paisutatud, tegelikult pole neid nii palju kui väidetakse,” lisas ta.
