Maimets kaalub eksamisüsteemi muutmist selle aasta suurima spikerdamisjuhtumi valguses, kui 59 Tallinna Juhkentali gümnaasiumi abiturienti jäävad ootama matemaatikaeksamit tuleval kevadel ja direktor jäi tööta, kirjutas Postimees.

“Me tahaksime seda, et hinnatakse arengut ja protsessi ning töö käiks individuaalsemalt,” lausus Maimets, kelle sõnul tuleks faktide tuupimiselt üle minna arengule.

Riikliku eksamikeskuse juht Janar Holm möönis Juhkentali gümnaasiumi mahakirjutamisjuhtumi valguses, et riigieksamisüsteemil on vead sees.

Maimets väitis, et tema kõrvu on jõudnud kuuldused, kuidas nn eliitkoolides takistatakse nõrgematel õpilastel eksamite valikut, sest muidu viiksid nad kooli tulemused alla. Ka leidub ministri andmeil gümnaasiume, kus õpilasel ei lasta kooli lõpetada, sest ta mõjuks kooli keskmisele hindele halvasti.

Holmi sõnul leidub rohkelt neid, kes pooldavad riigieksamite vabatahtlikuks muutmist, siis saaks gümnaasiumi lõpetada ka koolieksamitega. Riigieksamid oleksid sel juhul vajalikud vaid kõrgkooli astumisel. “Euroopas on tendents riiklikele eksamitele ning vabatahtlikud eksamid on pigem erand,” tõdes ta.

Teine alternatiiv oleks minna tagasi aega, kus gümnaasiumi lõpetamiseks tehti ühed eksamid ning kõrgkooli sisse astuti teiste eksamitega. Selle peamine vastuargument on riigieksamisüsteemi lihtsus ja odavus. “Kõrgkoolide raha on ka riigi raha. Ei ole mõistlik topeltsüsteeme ülal pidada,” sõnas Holm.