Madal iive jätab 4000 õpetajat tööta
See põhjustab tema sõnul õpetajate ülejäägi, mis võib viia 4000 õpetaja töökaotuseni.
“Võib, aga ei pruugi,” kommenteeris haridusminister Toivo Maimets Taimla väidet. “See sõltub sellest, millised protsessid hakkavad meie hariduselus toimuma. Taimla loogika põhineb eeldusel, et kõik muud parameetrid jäävad samaks.”
Üks lahendus on ministri sõnul see, et juba praegu töötab suur osa 18 000 õpetajast kokku 14.000 õpetajakohal osalise koormusega. Maimets lisas, et samuti on kolmandik õpetajatest pensionieas või sinna lähiajal jõudmas.
Samas on ministril plaanis õpetaja töökoormust suurendada ja seegi aitab tööpuudust leevendada. Üks näide on ministeeriumi soov, et klassides oleks maksimaalselt 24 last. Maakoolides see nii sageli ongi, aga linnakoolides ulatub õpilaste arv klassis keskmiselt 26 lapseni. “Lisaks veel arenguvestlused ja muud asjad — võib juhtuda, et tänasest 35-tunnisest nädalakoormusest ei tule mingil juhul välja,” märkis minister. “Ja sellisel juhul jällegi ei pruugi õpetajate arv väheneda.”
Endine haridusminister, keskerakondlane Peeter Kreitzberg peab Taimla väiteid liialdatuks. “Ei usu, et lähiaastatel on meil mõistlik 4000 õpetajat välja praakida,” ütles ta.
Kreitzbergi sõnul aitaks haridusosakute loomine õpetajate arvu vähendamisele kindlasti kaasa, kuid tõenäoliselt see ellu ei lähe. Haridusosak on koolilapsega kaasnev pearaha, mille hulka on arvestatud õpetajate palgafond ja investeeringud.
“Vähemaks jääb õpetajaid kindlasti kuigipalju, eelkõige tänu iibele,” ütles Kreitzberg. “Teistpidi peab mingisuguse korrektsiooni tegema ka koolivõrgu osas, ei saa kõiki maakoole ka kinni panna, nagu ilmselt Taimla arvab.”
Minister Maimetsa sõnul pole haridusosakute rakendamine õpetajate arvu vähenemisega seotud. “Kas võtame haridusosakud kasutusse või mitte, laste arv väheneb igal juhul,” ütles ta.
Andres Taimla väitis, et kooli seotus omavalitsustega on põhjustanud olukorra, kus omavalitsused teevad kõik, et õpilased läheksid pigem nendele kuuluvatesse gümnaasiumidesse kui riigile kuuluvatesse kutseõppekoolidesse, sest nendega käib kaasas pearaha.
“Meil on 58 ametikooli, mis on pooltühjad, seal õpib 35 000 noort. Julgen väita, et neid on tüki maad vähem, väljalangevus 10-12 on tugevate koolide näitaja,” ütles Taimla.
Haridusminister nõustus, et süsteem pressib õpilasi pigem gümnaasiumidesse. “Kas õpilane saab seal hakkama või mitte ja kas ta on lõpuks ülikoolis õnnelik või ei ole, see on põhiväide ja seetõttu on kutseharidus ahistatud seisus,” lisas Maimets.
Jõgeva gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul mõjuks omavalitsuse seotuse vähendamine koolide arengule hästi. “Nende tahe sekkuda haridusprotsessidesse on üllatavalt suur, aga nad ei oma vastavat kvalifikatsiooni,” ütles ta.
