Maarja küla: kodu keset paksu metsa
Elatakse viies peremajas, igaühes kuus-seitse elanikku, lisaks majavanem. Majad kannavad ehitust rahastanud riikide nime: Eesti, Saksa, Rootsi ja Põhjala. Tulevikus plaanitakse ehitada veel üks peremaja. Moodsates majades on igaühel oma tuba, kust avaneb ilus vaade metsale. Majade 18–32-aastased elanikud hoolitsevad oma kodu eest kenasti – kui külalised astusid ootamatult paari tuppa, olid need väga korras. Kindlasti rohkem kui nn tavanoortel.
Esialgu oli vaid vana talumaja, mis kannab praegu uhkusega Vana Maja nime. Selle esimesel korrusel on lisaks oktoobris avatud õppeköögile ka tundetuba. Seal asuvad massaažitool, voodi ja raamaturiiul, seinal vaip, millel terve küla koos noorte enda tehtud nukkudega. Näib, et kasvandikud vist väga tihti üksi olla ei taha, otsivad pidevalt füüsilist lähedust. Distantsitunde puudumine võib esimesel hetkel pisut hirmutada, aga kohmetud kallistused on mõeldud hästi. Hoog on lihtsalt vahel väga suur...
Nii nagu võimed lubavad
Esimesed elanikud saabusid Maarja külla elama 12. oktoobril 2003. Kolme aasta eest hakkasid noori aianduse ja kodumajanduse lihtsustatud õppekava järgi õpetama Räpina aianduskooli pedagoogid. Praegu õpib 32 elanikust koolis 12, õppetöö kestab kolm aastat ja tublimad saavad tulevikus teha aiandites, põllumajandustaludes, köögis või tekstiilitööstuses abitöid. Erivajadustega noortel on võimalik ametit õppida ka Tallinna Kopli ametikoolis, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis ning Vana-Antsla kutsekeskkoolis.
Praegu on üks neiu, Helen, tööpraktikal Tartu kesklinna koolis ning kui hästi läheb, alustavad kaks noormeest õige pea tööd Tartu Rimi kaupluses. „Paljud meie noored on valmis tegema nii käsitööd kui ka olema abiks köögis, rääkimata aiatööst,” räägib Räpina aianduskooli õppealajuhataja ja Maarja küla arendusjuht Huko Laanoja. Käsitööd teevad külanoored tõesti kenasti – näitustel ja laatadel müüakse enda valmistatud vaipu, savist taldrikuid, vaase ja ehteid, puidust küünlaaluseid ja punutud kausse. Maarja küla kodulehel on kõik need ilusad asjad vaatamiseks ja tellimiseks üleval.
Tulevikus näevad töötajad oma kasvandikke nädala sees elamas Tartus, kus nad valdavalt ise hakkama saavad.
Väike pott ei ole pott
Eelmisel kuul alustas Vana Maja esimesel korrusel tööd õppeköök. 24-aastane Mari, kes ajakirjanike ja külaliste ees kaalikat kooris, oli võidurõõmus, kui viimasegi silma kätte sai. „Õpime siin ka lauda katma, mulle väga meeldib,” rääkis hakkaja tüdruk. Noored olid teinud ka hoidiseid – seeni, peeti, õuna- ja pirnimahla, moosi. Väga isuäratavad nägid välja!
Maarja küla tekstiilikoja perenaine ning Räpina aianduskooli õpetaja Lya Veski peab söögitegemisel ikka silma peal hoidma. „Hiljuti pani üks poiss toidule näiteks kaks korda soola. Selliseid asju aeg-ajalt juhtub...”
SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheimi sõnul on väga oluline, et köök meenutaks tavalist kööki, sest kasvandikud peavad hakkama saama eelkõige oma kodus. „Nende mõtlemine on väga konkreetne – kindla suurusega laud on laud ja kindla suurusega pott on pott. Kui jätsin ükskord ühe lastekodust meie juurde elama asunud noore kartuleid koorima, leidsin tagasi tulles eest õnnetu neiu, kes ütles, et potti ju ei ole, kuhu need kartulid siis panna? Pott oli olemas, aga väiksem, kui lastekodu köögis seni nähtud.”
Philip Morris Eesti, kes on Maarja küla sõbraks olnud aastast 2003 ning selle aja jooksul toetanud küla 1,2 miljoni krooniga, oli suureks abiks ka õppeköögi valmimisel. Kokku on Maarja küla toetanud ligi 100 000 inimest 13 riigist.
Elu Maarja külas on toetavalt rutiinne, kuid mitte üksluine ning sealsed inimesed tunduvad olevat õnnelikud.
Artikli täisteksti loe Õpetajete Lehest.
