Käesoleva aasta liiklus on toonud oodatust palju enam hukkunuid, aga ka vigastatuid. Ei lähe nädalatki, kui jälle ilmub artikkel pealkirjaga stiilis „Roolijoodik sõitis kolm inimest vigaseks“ või „Roolijoodik sõitis surnuks naise ja lapse“. Konkreetset kirjatükki ajendas kirjutama üleeile toimunud intsident, kui autospordi harrastaja vintis peaga Kuusalu-Leesi maanteel teise inimese elutee lõpetas. Jäägu kohtu mõistmine nende teha, kelle ülesanne see on, kuid paratamatult tekib küsimus, et kui inimene on korduvalt tabatud autoroolist alko- või narkojoobes (kui palju siis veel tabamata tegusid on?), siis kas tegemist on „õnnetusega“ või tahtliku „kuriteoga“.

Õnnetus on midagi, mis juhtub kogemata. Midagi, mida inimene sihilikult ei tee. Õnnetus leiab aset näiteks siis, kui kogemata pillad telefoni vastu maad ja selle ekraan mõraliseks läheb. Õnnetus on see, kui vaatamata kõikide abinõude kasutusse võtmisele saekaatri mees endal näpu maha laseb – rutiin teatavasti ju tapab. Õnnetus on ka see, kui liikluses keegi kogemata autoga teist müksab. Inimene on ju ekslik.

Ent kui indiviidi on karistatud korduvalt, rõhutan korduvalt!, ühe ja samalaadse teo (s.o joobes juhtimise) eest, siis kas järjekordse teo puhul on tegemist asjaga, mis juhtub kogemata või on see ikkagi juba tahtlik? Mõte põleva tikuga bensiinikanistrit seestpoolt valgustama minna saab tekkida ainult inimesel, kes Darwini auhindadele tahab pretendeerida. Juua täis peaga liikluses paarutades toob see darwinism paraku kaasa ka teiste, süütute, inimeste elude kaotuse ning see ei ole enam liiklusõnnetus, vaid liikluskuritegu. Sest see on teadlik ja sihilik käitumine.

Piiri õnnetuse ja kuriteo vahele ei ole ilmselt must-valgelt võimalik tõmmata, kuid meil on lähiminevikus üksjagu tegelasi, kes mitu inimest teise ilma viinud seejuures ise võrdlemisi kergelt pääsedes. Olen enam kui veendunud, et kui need traagilised liikluskuriteod poleks just sel momendil aset leidnud, siis oleks pahalane suutnud halva teoga hakkama saada päev või nädal või kuu hiljem. Siin saame rääkida mitte liiklusõnnetuse põhjustajatest, vaid just neist teistest – liikluskuriteo toimepanijatest. Vahest ehk peaksime selliste tegelaste puhul kraadi võrra rangemaid karistusmeetmeid rakendama?