Eesti, Kreeka ja Poola maasikatest võetud analüüside tulemused keeravad pea peale seni levinud ettekujutuse nende marjade tegeliku jääkainete sisalduse kohta. Eesti maasikatest leiti suisa keelatud aineid.
Jaanipäevanädala alguses suundusid Maalehe ajakirjanikud turule ja poodi maasikaid ostma, et saata need laborisse analüüsida. Toimetus otsustas korraldada eksperimendi, sest hiljutisest riigikontrolli auditist selgus, et meil tarbijatena pole aimugi, milliseid jääke ja kui suures koguses puu- ja köögiviljadest leitakse.
Eraldi nimetab audit just maasikaid, sest kolm aastat tagasi leiti taimekaitsevahendite jääke kõigist importmaasikatest võetud proovidest ja 29 protsendist Eestis tavapõllunduses kasvatatud maasikatest.
Tegemist pole lihtsa prooviga. Sellist analüüsi saab teha üksnes Sakus asuvas maailmatasemel põllumajandusuuringute keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumis. Laboris uuritakse taimset päritolu proovides gaasikromatograafi ja vedelikukromatograafiga kokku 362 toimeaine jääke. Tegemist on kalli analüüsiga, mille üks proov läheb maksma 408 eurot. Krõbe hind on ka põhjus, miks kontrollivad ametkonnad neid proove palju ei telli. Ehkki – kas rahva tervisele saab panna hinnasildi?
Vastused saabusid nelja tööpäeva pärast ja võtsid õhku ahmima, sest kuigi puhas polnud ükski proov, valmistas kõige halvema üllatuse just palavalt armastatud Eesti maasikas, mille kohta labor soovitas tungivalt kohe põllumajandusametile häiret anda. Seda ka tegime.
Tulemusi palusime selgitada Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professoril Tõnu Püssal.
Maximast ostetud Kreeka maasikatest leiti kahe taimekaitsevahendi jääki – fluopüraami ja trifloksüstrobiini. Tegu on fungitsiididega, mis mõjuvad taimede seenhaigustele, sh hallitusseentele. „Kontsentratsioonid on madalad, vastavalt 59 ja 100 korda madalamad piirnormist, seega vähemalt selle proovi marjade söömisel toksikoloogilisi probleeme tekkida ei tohiks,” kommenteeris Püssa.
Kes meist tahaks süüa maasikaid, millel olev hallitus võib toota mürgiseid mükotoksiine ja anda maasikatele ebameeldiva maitse?
Ta lisas, et tänapäeval püütakse leida kombineeritud meetodeid, mis tagaksid maasikate kaitse hallitusseente vastu ilma sünteetiliste fungitsiidideta, näiteks nn bioloogilise kontrolli agentidega – bakteritega, kes hävitavad hallitusseeni. Kogumisjärgsete haiguste levikut saab piirata juba haiguskindlamate maasikasortide ja sobivama kasvatuskoha valikuga ja ka hoolika korjamisega, rääkimata korralikust külmsäilitamisest, kui on vaja saaki kaugemale transportida.
Maximast öeldi, et Kreeka maasikad jõuavad nendeni umbes viie päevaga ja pärast seda jaotatakse ühe-kahe päeva jooksul Eesti kauplustele. Poolast jõuavad maasikad meile 24–36 tunniga, kaup võetakse vastu ja jaotatakse kauplustele.
Selleks et marjad enne ostjateni jõudmist hallitama ei läheks, pritsitaksegi neid hallitusvastaste vahenditega.
Tallinna keskturult ostetud Poola maasikatest leiti lausa kuue taimekaitsevahendi jääki: atsetamipriidi, captani, karbendasiimi ja benomüüli, küprodiniili, pürimetaniili ja tetrakonasooli. Nendegi sisaldus oli normipiirist mitu korda väiksem.
Katsete kohta protokollid koostanud jääkide ja saasteainete labori juhataja asetäitja doktor Merike Toome tõdes, et ükshaaval võttes on sellises koguses jäägid ohutud, kuid nende koosmõju ei tea keegi.
„Seda ei ole terves maailmas uuritud. Teadlased peavad hakkama uurima, mis see koosmõju saab olla, nii et see on tulevikumuusika,” lisas ta.
Tõnu Püssa ütles, et ka Poola maasikatest leitud jääkained olid nagu Kreeka maasikate puhulgi fungitsiidid ehk parasiitsete mikroseente (sh hallituste) ja nende spooride tõrjevahendid. Neil on lihtsalt mõnevõrra erinev toime ja tugevus.
„Kes meist tahaks süüa maasikaid, mille hallitus võib toota mürgiseid mükotoksiine ja anda maasikatele ka ebameeldiva maitse?” põhjendas ta tõrjevahendite kasutamist. Maasikad on väga õrnad viljad, mis nakatuvad kergesti mikroseentega. Ent nii mõnigi hallitusseen võib toota aineid (mükotoksiine), mis on märksa mürgisemad kui kasutusel olevad fungitsiidid ning mille olemasolust ja toimest me midagi ei tea. Mikroseente kasvu pidurdamiseks toidus ongi välja töötatud fungitsiidid.
Professor märkis, et õnneks oli enamiku Poola ja Kreeka maasikates avastatud kahtlust äratavate ainete sisaldus üsna väike. Poola maasikates oli atsetamipriidi, pürimetanüüli, tetrakonasooli, karbendasiimi ja benomüüli piirnormist vastavalt 62, 40, 15 ja 5 korda vähem. Ainukesena lähenes piirnormile captani ja THPI summa (1,5 korda väiksem). Captan parandab paljude viljade ja marjade kaubanduslikku väljanägemist – muudab värvi kirkamaks.
„Asjaolu, et kõik need ained leiti ühest ja samast proovist, on siiski mõtlemapanev, sest me ei tea eriti midagi nende ainete võimalikust koosmõjust inimesele,” tõdes ka Püssa. Eri ainete segusid kasutatakse selleks, et tagada võimalikult laialdane fungitsiidne toime, osa neid aineid on juba müügil segudena. Kõige mürgisem on neist karbendasiimi ja benomüüli segu.
Graafika: Anna Plukk
Tallinna keskturult ostetud Sepakõrtsi talu maasikatest leiti dimetoaati ja ometoaati, mõlemat üle piirnormi.
Professor Püssa märkis, et uuritud Eesti maasikate dimetoaadi ja ometoaadi sisaldus (vastavalt 0,015 ja 0,012 mg/kg) ületas veidi piirnormi (0,01 mg/kg), mis on ühtlasi nende määramise alampiir.
„Kuna tegemist on LC-MS/MS-i analüüsimeetodiga, siis eksitust ei usu,” lisas ta.
Nagu näeme, on nende ainete jääkide piirnormid kümneid või sadu kordi väiksemad kui kõigil Poola või Kreeka maasikates avastatud teistel pestitsiidideld. Seda enam on oluline uurida nende ainete piirnormist veidi suurema sisalduse tekke mehhanismi Eesti maasikates.
Dimetoaat ja ometoaat on nii insektitsiidid (putukatõrjevahendid) kui ka akaritsiidid (lestade ja puukide tõrjevahendid). Need on närvimürgid, mis võivad suurtes kogustes põhjustada krampe ja koguni surma ning toimivad nii kontaktmürgina kui ka alla neelates. Imenduvad kergesti ja jaotuvad kiiresti üle kogu organismi, aga ka lagundatakse üsna kiiresti, on mõõdukalt mürgised nii alla neelates, sisse hingates kui ka naha kaudu saades.
Püssa sõnul on dimetoaat ja ometoaat (ka dimetoaadi ainevahtusprodukt) leitud ainetest kindlasti kõige ohtlikumad, nende marjades ja väikestes puuviljades sisaldumise piirnorm on vaid 0,01 mg/kg. „Nagu näeme, on nende ainete jääkide piirnormid kümneid või sadu kordi väiksemad kui kõigis Poola või Kreeka maasikates avastatud teiste pestitsiidide omad,” märkis professor. „Seda enam on oluline uurida nende ainete piirnormist veidi suurema sisalduse tekke mehhanismi Eesti maasikates.”
Neid pestitsiide ei ole lubatud Eesti maasikakasvatuses kasutada. Dimetoaat on laia tõrjespektriga tõhus taimekaitsevahend, mida on lubatud kasutada teraviljadel, köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel. Nende pestitsiidide preparaate Danadim 40EC, Perfekthion 400 jt on Eestis lubatud kasutada näiteks porgandikahjurite (porgandikärbes, porgandi-lehekirp jt), peedikahjurite (peedikärbes, peedi-rohuhipik), kapsakahjurite (kapsa- ja kaalikakärbsed, väike-kapsaliblikas) jt ning üldiselt lehetäide, öölaste jt vastu. Samuti tohib neid kasutada lilledel ja dekoratiivtaimedel.
Eestis on dimetoaat ületanud uudisekünnise peamiselt selle väärkasutamise tõttu rapsipõldudel, kus selle tõttu on hukkunud hulgaliselt mesilasperesid.
„Kuidas võisid dimetoaat ja selle metaboliit ometoaat üldse maasikatesse sattuda, on arusaamatu. Kas on tegemist mingilt naaberalalt pärit saastusega, mille on edasi kandnud näiteks tuul või putukad, või on nende maasikate tegelik päritolumaa meist lõuna pool,” arutles professor Püssa.
VTA on algatanud menetluse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja VTA on võtnud järelevalveproovi taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks.
Maasikaid müünud ja enda sõnul need ise kasvatanud Sepakõrtsi talu perenaine Anu Jaanikesing vandus käsi südamel, et ta pole oma marjapõldu millegagi pritsinud. Ta ütles, et on väiketootja, maasikate ümber laiuvad heinamaad ja mets ning lähimad põllud asuvad alles poole kilomeetri või kilomeetri kaugusel.
„Ma ei ole neid millegagi pritsinud, mul on maasikad nii väiksed ka veel, mitte nii suured nagu teistel,” rääkis Valgamaal Läti piiri ääres maasikaid kasvatava talu perenaine. „Oma lõbuks natuke teeme, meil ei ole neid nii palju.”
Samal ajal on Sepakõrtsi talul Tallinna keskturul lausa kolm letti, millest kahel müüakse väidetavalt omakasvatatud maasikaid ja kolmandal värsket köögivilja.
Väiketootja maasikatest leitud ohtlikud ained on jalule ajanud nii veterinaar- ja toiduameti kui ka põllumajandusameti.
„VTA on algatanud menetluse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja VTA on võtnud järelevalveproovi taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks,” ütles VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.
Põllumajandusameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja teatas, et ka nemad on alustanud järelevalvemenetlust, et selgitada välja kõik asjaolud, sealhulgas see, kuidas sattus toimeaine põllule. Ameti hinnangul on vähetõenäoline, et jäägid on pärit eelmisest hooajast, sest dimetoaat laguneb taimedes väga kiiresti.
Dimetoaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis lubatud maasikatel kasutada, sest loa valdaja (taimekaitsefirma) ei ole maasikal kasutamist taotlenud. Kõikide taimekaitsevahendite puhul kehtib reegel, et toimeainet ja seda sisaldavat taimekaitsevahendit lubatakse kultuuril kasutada ainult siis, kui on tehtud piisav arv jääkide katseid.
Kõnealusel juhul ei ole maasikatega neid katseid tehtud ja ei ole teada, kuidas dimetoaat maasikas laguneb ning milliseid laguprodukte ja kui palju võiks tekkida. Järelikult ei ole võimalik tagada ka tarbija ohutust.
Põhjuseid, miks toimeainet ei lubata mingil konkreetsel kultuuril kasutada, võib olla teisigi: see võib olla ohtlik käitlejale või kõrvalistele isikutele, loomadele või keskkonnale.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
