Toiduohutuse eest vastutav ametnik taimekaitsejääkidega maasikatest: siin tuleb sekkuda
Maaleht andis VTA-le teada, et turult ostetud maasikatest leiti üle piirnormi küllaltki mürgist taimekaitsevahendite jääki. Mis saab edasi?
Riigikontrolli auditis taimekaitsevahendite jääkide kohta sai veterinaar- ja toiduamet kõva kriitika osaliseks. Heideti ette, et suur osa proovidest võetakse Eesti viljadest, mis on importkraamist “puhtamad”, lisaks lahutatakse laboritulemustest 50 protsenti maha, mis näitab tulemusi paremana, kui need tegelikult on, ja tarbijaid ei teavitata kontrollimise tulemustest.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitab, kuidas amet proovidega toimib.
Maalehe tellitud laborianalüüsist selgus, et Eesti maasikatest leiti kaht suhteliselt mürgist ainet, mida ei tohi maasikate puhul üldse kasutada, ja lisaks oli nende jääkide kogus üle piirnormi. Jääke leiti ka Poola ja Kreeka maasikatest.
See on teema, mis kahe ameti – meie ja põllumajandusameti (PMA) – koostöös peaks välja selgitama, kas on kasutatud lubatud vahendeid ja kas neid on kasutatud lubatud viisil.
Ületused on suhteliselt väikesed, aga kui te kasutate 50% võrra vähendamist, siis ei olegi nagu probleemi.
Olen kordi ja kordi püüdnud selgitada, mis see 50 protsenti tähendab ja mis kontekstis see arvesse tuleb. 50 protsenti ei ole kindlasti see, mida me rakendame ohutuse hindamisel, see on kasutusel selleks, et sanktsiooninormid üle Euroopa Liidu oleksid ühetaolised.
Siin tuleb arvesse labori mõõtemääramatus, laboriseadmetel on ka oma mõõteviga ja sealt edasi see, et hinnatakse kindlasti juba konkreetselt ületust ning seda, kuivõrd see ületus läbi eri mudelite inimesele mingis konkreetses olukorras võib ohtlikuks osutuda või mitte.
Kui me räägime ohutusest, siis me seda 50 protsenti kindlasti ei kohalda.
Kui maasikatest on leitud taimekaitsevahendi jääke, mida pole maasikate kasvatamisel üldse lubatud, siis juba see iseenesest on eksimus. Siin tuleb sekkuda. Siin peaks olema põllumajandusameti argument juures, miks seda pole lubatud. Ja sealt edasi, kui seda on siiski kasutatud, kas sellise kasutamise viisi puhul on ületatud ohtlikkuse ehk maksimaalset jääknormide piirmäära.
Peame hindama, millega on tegu ja kas ning millisel määral peab reageerima – on see põllumajandusamet või oleme need meie. Oluline on see, mida me sellest tulemusest järeldame ja edasi tegema peame.
Eelmistel aastatel on maasikatest võetud 20–30 proovi. Mida tulemustega ette võetakse?
Kui on kasutatud lubatud taimekaitsevahendeid ja jäägid on piirnormi piires või alla selle, siis me ei reageeri. Kui kipub sealt üle minema, siis hakkame hindama, milline on reaalne oht inimese elule ja tervisele, ning reageerime vastavalt sellele.
Mida see reageerimine endast kujutab?
Tegelikult võtab esmatootmises maasikate proovid põllumajandusamet. Tema võtab proovid sellistest saadustest, mis jõuavad kiiresti lauale, seal on näiteks maasikad, kurgid ja kartulid.
Meie võtame pisteliselt, vastavalt mingisugustele vihjetele ja kaebustele, kui rääkida järelevalve proovidest. Kui räägime seirest ja monitooringust, siis meil on seal ka omamaiseid vilju ja saadusi sees.
Kui te leiate midagi, mida siis teete?
Hindame reaalset ohtu ja lähtuvalt sellest tuleb turult kõrvaldamine, kui on veel midagi kõrvaldada. Tegu on ikkagi sellise saadusega, mille turuloleku aeg on suhteliselt piiratud – korjatakse ja kohe tarbitakse. Kui meil on mingi leid, siis minnakse mööda tarneahelat tagasi konkreetse tootja juurde ja põllumajandusamet vaatab, kuidas seal on nende vahendite kasutamine korraldatud. Seda juba koostöös põllumajandusametiga.
Kui leitakse piirnormi ületus, kas siis teavitatakse tarbijaid ka või otsitakse vaid algallikat?
Ikka peame tarbijat teavitama, kui esineb otsene oht inimese elule ja tervisele. Kui on lihtsalt ületus ja läbi meie mudeldamise ei kujuta leitud kogus otsest ohtu inimese tervisele, siis piirdume ainult sanktsiooniga või menetleme edasi selle konkreetse rikkujaga.
Siis ei ole kauba tagasikutsumiseks põhjust.
Miks läheb analüüside vastuste saamisega kuu aega, nagu riigikontroll auditis kirjutas? Maaleht sai laborist analüüside vastused tunduvalt kiiremini.
See on jälle üks müüt, mida me oleme kordi üritanud kummutada. See on seotud kahe erineva proovivõtu taktikaga.
Üks on seiremonitooring, mis on valdav osa ligi 200–230 proovist, kui räägime veterinaar- ja toiduameti kontekstis. See on üldpildi saamiseks teatud toidugruppide osas – milline on olnud eelnevate ohutuse tagamise etappide tegevuse mõju ja tulemuslikkus. Monitooritakse, kas on kasutatud lubatud taimekaitsevahendeid ja kas ei ole sealjuures ületatud piirnorme. Selline seiremonitooring annab meile võimaluse hinnata eelnevate etappide kontrolli tegevuse mõjusust ega ole ajakriitiline.
See kuu aega, millest räägitakse, oli ühe tööõnnetuse väljatoomine. Labor on öelnud, et neil oli ühe seadme rike ja nad lihtsalt hoidsid proove niikaua, kui seadme korda said, ja siis suurem hulk proove uuriti korraga ära.
Teine asi on järelevalve proovid, mida võetakse konkreetse tootja konkreetsest saadusest konkreetse kahtluse puhul. Näiteks kui meile on tulnud mingi ohuteade, et kuskil võib midagi olla, siis me läheme võtame konkreetsest saadusest proovi. Ehk kui meil on konkreetne arvamus, et keegi maasikakasvataja on nõudeid rikkunud, siis võtame järelevalve proovi ja peatame konkreetse saaduse käitlemise kuni tulemuse saamiseni.
Selle proovi uurimise aeg on kolm kuni neli päeva. Need on kaks eri asja, mida kiputakse segi ajama.
Millal 2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide aruanne lõpuks avalikustatakse?
Üsna pea. Meil on riigikontrolli auditi soovituste valguses info korrigeerimine praegu käsil. Aruanne oleks juba ammu avalikuks tehtud, kuid oleme võtnud auditi soovitused arvesse ja üritame ringi sõnastada ning arvud üle vaadata, et need oleksid võimalikult üheselt mõistetavad. Samuti püüame selgust tuua segadusse, mis on tekkinud, selgitamaks läbi arvude seda, mis saavutanud oleme.