Maakooli õpetajale elektriauto!

 (16)
Värskeim Eestisse jõudnud elektriauto on Peugeot iOn
Värskeim Eestisse jõudnud elektriauto on Peugeot iOnFoto: Urmas Oja

Väikeste maakoolide puhul võib meediale nii meelepärase sõna „konkurents” julgesti asendada „koostööga”, väidab koolijuht Merle Hüva Õpetajate Lehes.

Näiteks võib tuua Mulgimaa, kus iga päev teevad koostööd Halliste, Abja, Karksi ning Paistu valla üldharidus- ja huvikoolid. Käesoleva õppeaasta teisest poolest lisandub koostööpartnerite nimekirja samas piirkonnas asuv Mõisaküla kool. Kuna need koolid on üksteisest enamasti mõneteistkümne või isegi alla kümne kilomeetri kaugusel, on tihe koostöö igati mõistetav.

Ei sulge koole, vaid jagame õpetajaid

Meie koostöö alus on õpetajate omavahel jagamine. Halliste ja Paistu põhikool, Abja ja Kitzbergi gümnaasium, Karksi-Nuia spordikool ning Abja muusikakool on juba aastaid „jaganud” ja „jagavad” ka praegu omavahel füüsika-, keemia-, bioloogia-, matemaatika-, inglise ja vene keele õpetajaid, kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajaid, aga ka koolipsühholoogi ning logopeedi. Õpetajad ja spetsialistid liiguvad koolide vahel oma tunniplaani ja töögraafiku järgi, aga vajadusel asendavad ka teises koolis haigeks jäänud või lapsehoolduspuhkusele läinud õpetajat.

Siinkohal tänusõnad meie koolide õppealajuhatajatele, kes oskavad tunniplaane koostada nii, et õpetajad saavad sujuvalt töötada mitmes koolis. Tulemus on see, et õpilastele on tagatud kodulähedane kvalifitseeritud õpe ning õpetajatele elamisväärne palk.

Palgast jääks ehk pisut ülegi, kui riik üllataks projektiga „Maakooliõpetajale elektriauto!”. Tänapäeva maaõpetaja sõidab mitme kooli vahet ja elektrisõiduk annaks tuntavat raha kokkuhoidu.

Kõik meie koolid on Mulgimaa parimad

Mulgimaa koolid ei konkureeri omavahel, sest hea õpetaja teeb alati tublit tööd, olenemata sellest, missuguse kooli seinte vahel ta parasjagu õpetab. Lisaks liiguvad koos õpetajatega koolide vahel kõige paremad õppe- ja spordivahendid, samuti head ideed ühiste õpilasürituste tarbeks, olgu nendeks siis spordiüritused, mõõduvõtmised mõnes õppeaines või ühised füüsika- ja loodusprojektid.
Ka meie lapsed ei konkureeri omavahel. Keegi ei püüa pääseda „Mulgimaa parimasse kooli”. Kui head õpetajad liiguvad koolist kooli, siis on ju parimad kõik koolid. Lapsevanema koolieelistus sõltub meil pigem sellest, kus ta ise on koolis käinud, kus õpivad teised õed-vennad või kuidas ühtib lapse koolitee ema-isa tööle- ja kojusõidu marsruudiga.

Kui naaberkoolid teevad niimoodi koostööd, ei pea kooli püsimise või sulgemise pärast muretsema riik ega omavalitsus. Kuid koolidega sarnast koostööd soovin Mulgimaa omavalitsustelegi. Tagades ka vallakodanikele teenuseid üheskoos, astuksime sammukese lähemale mõistliku suurusega Mulgi valla loomise suunas.

Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes