Maailmarekordite talumatu kergus
Kõikjal on arutatud, kas Phelpsi tuleks nüüd lugeda olümpiaajaloo parimaks sportlaseks. Kenasti ütles selle kohta Soome spordivaatleja Arto Teronen, kes muidu antud teemal eelistas väga madalat profiili hoida. Ta ütles „On ta parim? Fakt on vaid see, et Phelpsil oli kõigi aegade parimaks saamisel kõigi aegade parimad tingmised. Võimalus kõige rohkem medaleid võita oli tal kandikul!”
Ujumine on väheseid olümpiaalasid, kus distantse on lisatud. Samal ajal, kui ROK soovib alasid üleüldse koomale tõmmata ning sportlaste arvu olümpial vähendada. Ujumine on, nagu öeldud, „alasid” juurde saanud. Teisalt võib Michael Phelpsi arvata paremaks (edukamaks kui soovite) ujujaks kui Mark Spitz, kuna viimase üheksast kullast seitse olid võidetud vabaujumises ja vaid kaks liblikas. Phelps on mitmekülgsem, tema tänavused kullad on kolmest eri distsipliinist.
The Guardian tõi aga OMi päevil ära väljavõtteid Phelpsi päevasest toidumenüüst. No see on tõeliselt mõtlemapanev tšempionide eine, alates neljakäigulisest hommikusöögist. Ajaleht arvutas kokku 12 000 kalorit päevas. Ning võrdles seda seniste teadolevate kestvusalade atleetide kalorihulkadega mis jäävad 5000-7000 vahele. Kiire arvutus näitas, et kui normaalne 80 kg kaaluv mees sööks päevas säärase määra kaloreid, võtaks ta aastaga juurde 100 kg. Ja ometi peaks Guardian olema tõsiseltvõetav ajaleht…
Aga siiski ujumise lõpetuseks. Kõige moodsamad ujumiskostüümid on ju vetthülgavad. Kuid lisaks sellele istuvad ka väga tihkelt sportlase ümber, lausa nii, et väidetavalt ei saa ujujad neis olla üle 30 minuti ilma et tekiks vereringe häired. Sestap sportlased basseinist väljudes kipuvadki otsemaid ülakeha paljaks ajama.
Pallialadel toimus märgatav USA võimu tagasihaaramine. Kui korvpalli pidada pallialade kuningaks, siis siin tehti puhas töö, nii naiste kui meeste seas. Võrkpallis oli esitus veelgi võimsam, nii saalis kui rannavolles kokku kolm kulda ja üks hõbe (naised saalis). Meeste võit saalis oli esimene pärast 1988 aastat! Samas, asjatundjate jaoks on vahest üllatavam ameeriklaste edu hoopiski veepallis, sest jänkid said traditsioonilisel Balkani jõualal hõbeda mõlemas arvestuses.
Meeste korvpallis juhtus see, mida kardeti. USA kägistas kõik vastased. Hispaania osutas visa vastupanu eeskätt hea rünnakuga, jäi aga kaitses hätta. Ainus, kes oleks võinud reaalselt USAd võita, oli minu hinnangul Argentina. Kuid selleks pidanuks Emanuel Ginobili olema platsil ning koosseisus veel kaks-kolm arvestatavat tegijat, nii nagu eelmisel OMil (nt Volkovyski, Sanchez ja Herrmann seekord puudusid).
* * *
Eestil läks küll igati kenasti. Sportliku poole pealt ei tahaks üldse kohe nuriseda — oma medalid tõime ju ära. Aga kuna see on meile nii omane, siis paar sõna ikkagi.
Kergejõustikus ei teinud oma tulemust ära eeskätt Taavi Peetre, Aleksander Tammert, Ksenija Balta ja Mihkel Kukk. Andres Rajale&Mikk Pahapillile võiks muidu ju viie panna, kui seda 1500 meetrit poleks olnud.
Muidu oli esitus soliidne. Nagu me tööl naljatasime, kahepeale kokku oleks meie kümnevõistlejad saanud medalilähedase summa.
Mujal jäid loodetud tulemusest kaugele Andrei Inešin, Martin Padar, Deniss Karpak, Kati Tolmoff, Kais-Vesik, Martin Liivamägi ning mõned teisedki. Oodati aga eelkõige neilt.
Rõõmsa tujuga tulevad Pekingist koju küllap Kaire Leibak, Rein Taaramäe ja Tiidrek Nurme. Oleme siiski rahul ja õnnelikud selle üle, mis kätte jäi! Keegi ei käinud OMil ilmaasjata.
