USA, Jaapan, Saksamaa, Kanada, Suur- Britannia, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid vältida negatiivsete terminite kasutamist majandusolukorra kirjeldamisel. Võib ainult aimata, mida täpselt mõeldi negatiivsete terminite all, aga kohtumise lõppdokumendis ei ole sõnakestki dollari ja jeeni kukkumisest ja otse loomulikult ei kasutata maailma majanduses toimuva kirjeldamiseks kriisi või majanduslanguse mõistet.

Majanduses etendab psühholoogia nii suurt rolli, et selle mõjust ei julgeta vahel isegi rääkida. Negatiivsete terminite kasutajad on nagu paharetid, kes külvavad kahtluseseemneid, millest võivad välja kasvada mürgitaimed, mis lämmataksid maailmamajanduse.

Meie Ansipki oli mõni aeg tagasi samal lainel ja eitas majanduslangust Eestis. Eituse põhjus võis olla alateadlik hirm: kui räägin asjadest nii, nagu nad on, siis lähevad nad veelgi hullemaks. Majanduskasvu aeglustumisest ei tohi rääkida/kirjutada, võib-olla isegi mõelda, sest see võib hirmsal kujul materialiseeruda majandustegevuses.

Lõpuks andis Ansip küll alla ning nõustus koostama negatiivse eelarve. See aga ei tähenda veel, et ta tuli (majandus)reaalsusesse tagasi. Ta rõhub ikka veel majanduslanguse ajutisele iseloomule ja ootab uut suurt kasvu, mis viib meid raketina viiendale kohale Euroopas. Ansip on võtnud optimismi külvaja rolli.

Esimese hooga võib seda nimetada maagiliseks mõtlemiseks: usutakse, et sõnad kutsuvad esile muutusi materiaalses maailmas. Maagiline mõtlemine tekkis tunduvalt varem kui loogiline ehk teaduslik mõtlemine. Esivanemad püüdsid pühas hiies sõnade ja vaimupingutusega mõjutada teatud jõude, et teha oma rahva elu paremaks.

Kas pea- ja rahandusminister on tänapäeva šamaanid, kes loitsivad rahva elu paremaks? Nii võibki olla, sest sõnade taga võib peituda psühholoogiline reaalsus, mis mõjutab majandust.