Maade omandamine Rail Baltica rajamiseks kestab 2022. aastani


Maade omandamine Rail Baltica rajamiseks kestab 2022. aastani
Foto: Rail Baltic Estonia

Rail Baltica tarbeks maa omandamine oleneb projekteerimise hetkeseisust ja käib praegu kõigis kolmes maakonnas, mida raudtee läbib. Praeguseks on maa omandamine lõpule viidud 54 maaomanikuga ja läbirääkimised käimas veel rohkem kui saja maaomanikuga. Senise kogemuse põhjal ostetakse 73 protsenti maatükkidest omanike soovil rahas välja, 16 protsendi puhul viiakse läbi maakorraldus ja 11 protsendi osas kasutatakse kinnisasjade vahetust.

„Maatükke on mõistlik osta seal, kus on trass või sellega kaasuva taristu täpne asukoht paigas,“ ütles Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets. „Projekteerimine käib ja mida konkreetsemaks trass muutub, seda laiemaks läheb omanike ring, kellega läbirääkimisi peame, ehku peale me maad kokku ei osta. Mõne maaomaniku juurde jõuame alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, plaani kohaselt peaks vajalik maa jõudma riigi omandusse 2022. aastaks,“ selgitas Salomets, miks maade omandamine ei käi hoogtööna. „Hetkel omandatakse maid, mis asuvad paikades, kus trass on paigas või kuhu on planeeritud suured kohtobjektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid, mille ehitamisega plaanitakse lähema paari aasta jooksul algust teha.“

Raudtee puudutab praeguse plaani järgi Eestis 970 maaüksust, millest eraomanikele kuuluvad 709 ja kohalikele omavalitsustele 78. Ülejäänud 183 maaüksust on juba riigi omandis, millest tuleb raudteetaristu jaoks vajalik maa samuti eraldada. Need numbrid võivad erinevate tegurite tõttu aja jooksul muutuda. Enamik ostetavaid kinnistuid on maatulundusmaa sihtotstarbega ja asuvad hajaasustusega piirkondades.

Seotud lood:

„Seniste läbirääkimiste põhjal võib öelda, et 73 protsenti kinnistute omanikest soovib väljaostmist rahas, mille puhul makstakse ka täiendavat hüvitist, mille suurus on üldjuhul 20 protsenti kinnisasja väärtusest,“ märkis maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal. „16 protsendi kinnistute puhul viiakse läbi maakorraldus ja 11 protsendi puhul kasutatakse kinnisasjade vahetust. Läbirääkimiste käigus kuulatakse omanike soove, näiteks võib läbi rääkida vahetusmaa asukoha, metsaraie tegemise ja saagikoristuse aja üle,“ selgitas Krinal.

Praegu on läbirääkimised käimas Rapla maakonna valdades, Pärnumaal Põhja-Pärnumaa ja Tori valdades ning lähiajal ka Häädemeeste vallas ja Harjumaal Saku vallas. Lätis ja Leedus ollakse Eestiga sarnaselt raudtee põhiprojekteerimise faasis, samuti on alustatud või alustatakse peatselt esimeste objektide ehitusega.