Lugusid Normannist, Millingust, Maiest, Valdurist, Väinost

Räägime me nüüd Maie ja Valduri või Madise ja Henrikuga? Vahepeal lähebki ilusasti sassi, aga, noh, mis sellest, ikka juhtub.

Asi nüüd järgmine: “Vanad ja kobedad” läheb filmiks kätte. Ja edasi… lõpeb vist üldse. Millest on natukene kahju, sest eks olnud see üks positiivne seriaal. Millega seoses meenutatakse, seletatakse seda, mis olnud ja mis tuleb.

Normanni kõht
Normann peab suveks alla võtma. Sest Maie ei saa niisuguse õllekõhuga olla. Aga nüüd tuleb grilliperiood, õlut ja vorsti vaheldumisi. Üks sõber õpetas Normanni küll, et palja õlle peal läheb kõhnaks, et tegelikult on õllekõht vale öelda, vorst ja õlu kokku annavad sellise.

“Big Brother” Eesti moodi
Tegelikult on see reaalsus, täielik dokumentaalseriaal. Ongi perekond Põld, keda on jälgitud läbi seriaali kaks hooaega, kaamera on kogu aeg nurgas olnud. Alguses oli see neile harjumatu, aga varsti ei pannud enam tähelegi. Nüüd tehti perekonnale ettepanek, et suvel veel asja edasi jälgida, mida nad toimetavad. Ja nad võtsid pärast väikest kaalumist ettepaneku vastu. “Vanad ja kobedad” tegelikult ongi see Eesti big Brother”, kus jälgitakse tõelist elu. See ongi Eesti. Eks nad muidugi pelgasid alguses ja tundsid end häirituna, kui neid filmima hakati. Mehed eriti, aga nemad harjusid rutem ära ja ajasid oma asju edasi, ent naised, no kui kaamera tuleb ikka tuppa, siis peab ju soeng peas ja salat hakitud olema.

Miks Põld
Põld on ilus nimi. Maie oli enne Schlitzentafel, nagu aadlisoost või nii ja seepärast peab ennast Valdurist natuke paremaks. Kunagi, kui eestistamiseks läks, siis seda ei osatud tõlkida ja pandi Põld.

Kellelt karakterid maha viksitud
Otse loomulikult on kõik maha viksitud. Onude, tädide, kõigi pealt. See mõte ju ongi, et inimesed tunneksid ära iseennast või oma tuttava. Valdur on nagu naabrimees, Maie on nagu tädi. Või inimesed tänavalt, nii Maie kui ka Valdur võivad iga päev vastu tulla. Mõned situatsioonid on ka loogika vili, kuidas selline inimene võiks käituda. Ja nad ei ole niisama lorisejad või virisejad, neil on ka midagi öelda. Neis on kuraasi, nad on alati veendunud, et suudavad olukorra lahendada. Eks seal olegi seda eestlust. Valdur püüab ikka leida olukorrale omapärase lahenduse. Esimene Eesti seep, see “Salmonid”, kus püüti näidata olematute rikaste elu, põleski ilmselt sellepärast, et inimesed, kes tegid, ka ei teadnud, kuidas need rikkad elavad. Jäi vaatajale kaugeks. Meil on lihtne igapäevane elu, igaühel on kuskil Valdur ja Maie tuttavad. Võib ju teha seriaali vabariigi valitsusest, aga siis ütleb Maali maalt ainult: ah tõesti? Nii palju koosolekuid, ah tõesti? Ja niisugust juttu räägivadki? Keda see huvitab…see on kauge. Sellist näita ainult Toompeal, aga seal ütleb ka mõni minister: nii see ju ka ei ole, mehed, te ei tunne asja.

Miks “Vanad ja kobedad” õel ei ole
Miks peaks iseenda rolli vastu õel olema, see on ju nagu oma laps? Muidugi, kui on tahtmine millegi kohta õelalt öelda, siis me seda ka teeme, aga põhimõtteliselt on see ikka positiivne lugu. Eestlane ei ole tegelikult nii õel igas elujuhtumis kui usutakse. Ehkki, jah, see kipub nagu küll tõsi olema, et enese tõstmiseks on parim teisi allapoole tampida. Natuke kadedust ja õelust on meil mängus olnud küll. “Vanad ja kobedad” ei ole kunagi proovinud kedagi või midagi paika panna, meil on ikka lihtsalt komöödia.

Eluläheduse ja tuttavlikkuse näide
Iga eesti pere on üle elanud selle, et mehed tahavad minna õlut jooma, aga naistele see üldse ei meeldi.

Kus ja millest film
Perekond Põldu jälgitakse seekord suvel maal. Kui on kena Eesti suvi, no miks peavad Valdur ja Maie toas istuma? Süžeejupike: Väino on kolinud maale, saanud ühe maatüki ja majakese, aga selle peale ihuvad hammast paljud pahad. Nii palju võib öelda. Seal on kaks reaalsust, tegutsevad ka kaks raadioonu, kes elavad igapäevast raadioelu, nii et me mängime iseendid ka. Film peaks olema nii terviklik, et ka Lätis saadaks aru, et oleks mõistetav ka neile, kes pole seriaali kunagi näinud.

Segamisest
Eks kaamerad ikka hakka Maie ja Valduri heinategu natuke segama.

Kuidas raadios väsib
Raadios me mõtlesime Maiet ja Valdurit käigu pealt, 100% inspiratsiooni. Mingid punktid leppisime kokku, lükkasime heebli peale ja läks. Raadios väsib, muidugi. Väsib siis, kui sa jooksed kinni. Kui on hea hoog sees, võib lasta aasta, kaks, kõvemad mehed lasevad kümme-kakskümmend aastat järjest. Aga mingil hetkel tekib vaimne väsimus. Kui enesele tundub, et sa oled juba otsas, siis tegelikult kuulaja ei ole veel sellest aru saanud. Aga kui saab, on hullusti. Suhtumine, et tee mis tahad, niikuinii läheb peale — see on ka jama. Me tahtsimegi teles “Vanu ja kobedaid” täpselt 13 osa teha, et ei peaks venitama. Et see asi oleks ka hea, et kui me võtame tal sarvist, siis teame ka, kus on saba. Raadios oli hull, et igal hommikul kell 6 pidid sa olemas olema ja värske vaimuga. Suvel ei ole viga, aga enamik aega on meil ju lörts ja lödi, kell 5 pead autoaknal jääd purustama. Või kell 2 öösel Võrust sõitma hakkama, kui on esinemine. Californias pidi olema mingi mees, kes on 25 aastat hommikuprogrammi teinud. Aga seal on ju teine kliima.

Väino õnn ja õnnetus
Väino õnn ja õnnetus on, et ta ema oli venelane. Sõjapõgenik Lenska tagant. Oli Narvas karantiinis, siis saadeti nad rongiga Eestisse ja jagati eesti talumeestele tööle. Väino isa oligi üks talumees, kest ta ema tööle ja pärast naiseks võttis. Vanusevahe oli neil üheksa aastat. Väino isa suri 1971. Ema on ka nüüd surnud. Väino õppis natuke raudteekoolis. Tema elu kõrgaeg oli, kui töötas Tallinna-Moskva rongis, seal oli tal suur armastus vagunisaatja Maria, kellest on ka laul “Hüvasti, Maria”, mille Orumets populaarseks laulis. Väino on üdini hea südamega, natukene äpu ka, selline garaažifilosoof. Tal oli tervisega probleeme, pidi rongilt ära tulema, siis töötas depoos. Liipritest teab ta kõike. Ja tal on väga hea meel, et Eestisse osteti need Ameerika vedurid. Ei jõua ära oodata, millal neid uudistama saab. Teda huvitab kõik hea ja hästitöötav tehnika.

Tapame Gunnari ära
Eks ikka on kolmekesi koos õlut võetud ja arutatud, mis edasi teha. Ükskord istusime Pedmansoniga kolmekesi, jõime õlut ja leidsime äkki, et tuleb Gunnar ära tappa. Niikuinii oli ta selline tegelane, kellest ainult räägiti, näha teda kunagi polnud. Välja tuli suur vaev, sest kuidas sa näitad komöödias matust nii, et oleks naljakas. Kuid vist õnnestus…

Silvi ja Väino
Silvi saab Väinoga päris hästi läbi. Aga Väinost pole asja. Või on Silvi liiga eputis. Liiga proua.

Silvi ja Silves
Silvi oli juba nõukogude ajal esimesest Eestist. Mees taksojuht, suured rahad. Majanduslik tagasilöök tuli, kui Gunnar surma sai. Aga enne nad tegid ühe Eesti esimese kooperatiivi, müüsid vahvleid. Hiljem natuke investeerisid valesti, aga meelest see ei lähe. Silvi armastab ikka Maiele öelda, kui neil on mingi naiste tüli majas, et kui sina tegid veel närust riigitööd, tundsin mina juba Viru tänaval Silvest.

Kuidas stsenaarium sünnib
Stsenaariumi juures on Millingu ja Normanni käed ka mängus. Mõlemad kiidavad Pedmansoni: Pedmanson on fantastiline. Üks EV vähestest dialoogigeeniustest. Parimaid kirjutajaid üldse.

Jubelugu
Silvi ja Maie saunas. Rätikud rinnuni. Mõlema rätiku kohalt paistab karvane rind. Ei ole midagi, raseerima. Kuidas see hiljem sügeles… Ja õnneks polnud rannahooaeg, mil pidanuks seletama, miks on nii, et karvad-karvad ja mingist piirist üles sipsti! sile.

Kuidas seriaali võtted käisid
Kaks osa võeti korraga üles kolme päevaga. Kella kaheksast hommikul kella sajani õhtul, nagu mehed ütlevad. Kõige hullem oli pidev grimmi vahetamine. Värv, liim, värv vaheldumisi. Ja vahepeal habemeajamine. Milling meenutab, et lause peale: Madis, kas sa oled raseeritud, tõusid lõpuks juuksed püsti. Kolmanda päeva õhtuks nägu põles.

Mida öelda selle peale, et vanad-kobedad lõpetavad
Äkki see ongi meie eesmärk, et oleks kahju. Et ju siis ikka oli hea asi, ei jäänud venima ega muutunud igavaks. Teisest küljest, võibolla nad on nagu konserveeritud. Või nagu laps, kelle saadad kaugele kodust ära, Ameerikasse õppima. Kunagi tuleb tagasi, on kõik samamoodi. Ainult tõmbab mingit imeliku lõhnaga suitsu. Võibolla nad tulevad veel tagasi. Võibolla Väino saab päranduse ja elab siis Tiskres. Oleks see teatriprojekt, oleks rohkem kahju — et ongi viimane etendus ja ei kunagi enam. Videolint ju säilib.

Silvi ja Maie Shellis
Silvi ja Maie läksid Tartusse Ehitusmaailma esinema. Grimm tehti Tallinnas ära, istuti autosse. Jõuavad Sossi mäele: Madis, meil pole ju kütust. Muudkui Shelli — ja siis tuleb taipamine, et ainult näod on ju peas. Ei kleite, ei parukaid. Meesterõivas. Nagu pervod. Kumbki ei julge autost välja minna. Helistab siis Normann sõbrale, kuule, tule, tangi auto ära. Sõber hirnus, tuli. Bensiinijaam vaatas, et oi, kui šefid, teise autoga tullakse tankima.

Põldude poliitilised vaated
Kaamera pole selle peale sattunud, kui nad poliitikat arutavad. Ju nad aktsepteerivad kõiki, kes tahavad, et elu läheks paremaks. Nemad ju tahavad ka, et elu läheks paremaks. Maiele meeldib Rüütel, ilus pikk lokkidega mees. Ei ole näss nagu Valdur. Aga Meri meeldis talle ka. Väino ja Valdur huvituvad poliitikast nii palju, kui see aktsiisimakse puudutab. Eriti õlle oma. Ja Valdur on mees, kes ikka teeb, mitte ei luba. Kampaania “Valdur presidendiks” tegi õlle odavamaks, ehkki teda ei valitud. Mees on ikka tegija, mitte lubaja. Õlu ju jäigi odavamaks.

Vihiku lugu
Sõidab grupp Aegviidu kanti võtetele. Peavad külapoe ees kinni. Valdur tatsab poodi. Kartulivõturiietes. Nagu ülejäänudki, kes poes, sügisene aeg. Jõuab letini: kaks lihapirukat, üks õlu. Müüja vaatab Valdurit ja küsib: kas sa täna maksad või panen vihikusse kirja?

Silvi ja Paadam
Silvile meeldib Juhan Paadam, kes üksi Eurovisioni korraldas. Aga Paadam kahjuks ei ole vaba. Maie jälle on pahane, et Eurovisioni ajal Valgre laulu ei näinud. Ongi õigupoolest kõik.

Valduri CV
Sünniaastat ei mäleta. Ta on Mustlas sündinud ja õppinud. Siis õppis TPIs, suunati Moskvasse tööstuse planeerimist õppima, tuli tagasi, töötas Viljandi TREVis.

Maie CV
Maie on 1945 sündinud. Puhjas. Tahtis minna Tartusse teatridekoraatoriks õppima, aga ei saanud sisse. Rahvatants ja kandlemäng huvitavad teda ikkagi. Siis nad olid Valduriga sellised potipõllumehed, aga 70. aastate lõpul, kui Eestis üldiselt maalt linna mindi, kolisid ka nemad Tallinna. Maie oli sovhoosis teine raamatupidaja ja kohalikus poes kaubatundja. Ja kõik hea on ta saanud emalt. Kui Maie ema on öelnud, siis on see dogma.