"Mõtlev inimene peab täpselt teadma, mida ja kuidas ta vajadusel kaitseb. Kui ainult sõda mängitakse ja allumist ning käsutäitmist harjutatakse, siis võib sellest kujuneda vaid tööriist suvalise võimu haaranud maniaki käes. Pealegi - mitte sõda pole vaja mängida vaid oma kodude ja lähedaste kaitsmist. Need on siiski väga erinevad asjad," arvab üks lugeja.

"Sõda läbi mängides ehk õppustel sa ju harjutadki seda, kuidas vaenlane enda kodumaalt eemale hoida. Kui vaenlane ei saa tungida Eestisse, siis on lähedased ka kaitstud. Kui iga perepea seisaks püssiga ukse ees, siis nopiksid vaenlased meid ükshaaval ära," on teine vastupidisel seisukohal.

"Kaitseliit bürokratiseerub. On tunda läbi aastate, kuidas kardetakse väikeste malevkondade identiteedi tugevnemist. Oma kogemus selline, et seda initsiatiivi pidurdati salakavalate võtete, mitte otse rahuliku ja julge tõerääkimisega. Uuesti on näha kunagise vana ja nüüdse uue nomenklatuuri kohalolu ja enda distantseerimist nn lihtkodanikust," muretseb üks kodanik.

"Kaitseliit on meie endi teha! Kui miski ei meeldi, siis tuleb sellest teada anda, seda arutada ja vajadusel muuta. Selge see, et kõik pole ideaalne - ei saagi kunagi olema. Küll aga ei saa ka kohe kõike lihtsalt maha teha. Elementaarne kaitsetahe on meil kõigil olemas, kuid oskused ja kogemused on need, mis selle kaitsetahte aitavad vajadusel ka realiseerida. Need "diivanipatrioodid" on lihtsalt rumalad. Ilma reaalse väljaõppeta, kokkuharjutamiseta, drillita - ei sünni midagi. Üks mees võib küll mingil määral kaitsta, kuid ikka koostöö on see, mis reaalselt meeste jõust midagi suuremat teeb, kui lihtne summa," ütleb üks kaitseliitlane.

"Autoril on point. Kas see peaks olema Kaitseliidu funktsioon, on arutamise koht (Kaitseliidu kraesse tahetakse ju kogu mopi korraldamist jmt väänata ehk siis muutub ta Kaitseväe pikenduseks või vabakäigu Kaitseväeks). Küll aga on muutunud asjaolude valguses tekkinud nišš mingiks kodukaitseliseks või omakaitseliseks liikumiseks (ärge võtke meelevaldselt antud nimest kinni). Just nimelt, et kes rahututel aegadel koduküla vahel patrullivad ja igasuguste marodööride ja pättidega tegelevad. Politseid ju enam ei ole sisuliselt, Kaitseliit kamandatakse tont teab kuhu. Kes siis maha jääb? Lapsed ja memmed, retsidele rappida?" esitab üks lugeja põhjendatud küsimuse.