Raske majanduslik olukord on hambaarstide ootejärjekordi oluliselt lühendanud. Uurisime Delfi lugejatelt, kas nemad on hambaarsti juures käimisest raha pärast loobunud? Suurem osa vastanutest tunnistas tõesti, et hambad lagunevad, sest raha arsti jaoks lihtsalt ei jätku.
Paljud kommenteerinutest tunnistasid, et rahanappuse tõttu on hammaste ravimine jäänud tagaplaanile.
“Tööl käivale inimesele on kaks plommi kuus liiga kulukas. Praeguseks, kui ma olen juba 9 kuud töötu, on mul suus juba täielik surnuaed,” kirjutas ka raskest olukorrast.
“Olen ikka käinud, raske on, aga hambad tuleb enam vähem korras hoida,” kirjutab macoy. “Aga minu tuttavatest üle poole on sellest loobunud, joovad kummeli teed ja lasevad hammastel vaikselt suus hääbuda, see on täielik katastroof.”
hic on aga õnnelik, et temal on korralikud hambad, mistõttu raha pole hambaarstile eriti kulunud. “Hambaarstil käisin viimati… vist kaheksa aastat tagasi. Õnneks pole vahepeal hambaarsti külastamise vajadust olnud. Aga on kahtlusi, et varsti see vajadus tekib. Nii et aidaku mind Jumal,” kirjutas hic.
jahupea kirjutas aga, et hammaste korda tegemisest on vähe kasu, kui pärast ilusate hammastega midagi süüa pole. “Jah, peale hambaarsti juures käimist pole nende ilusate tervete hammastega tõesti muud peale hakata kui varna riputada, sest söögi jaoks ei jää siis enam pennigi. Neetud dilemma: kui on, mida süüa, siis pole, millega süüa, aga kui hoolitsed, et oleks, millega süüa,siis pole enam, mida süüa.”
regular hoolitseb oma hammaste pärast seetõttu koralikult, et katkised hambad mõjutavad kogu organismi. “Pigem jätan mõned muud kulutused tegemata, aga arsti juurde minemata eijäta. Kui suus asjad kontrolli all hoida, pole vaja korraga 30 tonni välja käia.”
tjah rääkib aga, et talle on looduse poolt kaasa antud väga kehvad hambad, mille eest peab pidevalt hoolitsema ning mis rahakotist suured summad välja viib. “Kui olin veel tööinimeste nimekirjas, käisin nii tihti hambaarstil, et tööl kolleegid juba naersid. Alla 600 krooni ei läinud mul kunagi, 2 hammast aga said üle iga paari aasta juureravi, korraga ikka 2000-3000 krooni. Palk oli suhteliselt korralik ja sai endale seda lubada. Nüüd olen praktiliselt 1,5 aastat töötu ja lihtsalt pole raha (isegi söögiga on kitsas), et minna arstile. Hetkel lahkunud ühest tagumisest purihambastpool, teisel on plommi ja hamba vahel pragu, lisaks paar väiksemat auku. Ootan hirmuga aega, kui jälle lõualuu valutama hakkab. Ei ole kasu ju soovitusest, et käige regulaarselt kontrollis. Ega see kontroll üksi hammast terveks tee.”
Paljud kommentaatorid heitsid hambaarstidele ette, et nad võtavad liiga palju raha. to teadja astus aga arstide kaitseks üles.
“Küll võivad rumalad inimesed olla tublid kommenteerijad! Minu hea tuttav on ka hambaarst ning tean sellest tööst ehk veidi rohkem. Oled Sa kunagi mõelnud selle peale, mis maksavad hambaplommid, tööriistad, hambaraviaparatuur, kõik mis välja sülitad, ruumide rent, elekter, vesi jne? Et plommid on kallid, olen nõus, eks pange siis veneaegseid edasi, ärge soovige siis paremaid. Head on kallid, kuid 1000 krooni on liialdus. Siis ehitatakse ilmselt terve hammas suhu!”
Kui hambaarstiga läbisaamine hea, siis on võimalik aga kokku leppida ka sobiv makse- ja arstilkäigugraafik, nii et rahasummad rahakotti päris tühjaks ei sööks.
“Käisin hambaarstil järjest aasta ja kaks kuud,” kirjutab Jah! “Kuna palk on mul natuke üle miinimumi, siis saime arstiga kokkuleppele, et käin korra kuus, kuni kõik parandatud. Mõne hambaga käisin 3 korda. Igas kuus läks umbes 400 krooni. Keskmiselt lagunenud hammas läks maksma umbes 700 krooni. Selle-eest nüüd kõik korras. Eriti ei kurdagi. Otsige endale mõistlik arst, varuge aega ja kannatust! Ja virisege vähem!”
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
