** "Mina olin rahavahetuskomisjonis. Kõige ilusam mälestus on varasest hommikust nii kella viie paiku, kui päike säras, linnud laulsid ja meie ootasime koolimaja ees oma raha saabumist. Mäletan seda tunnet, kui mundris mehed tulid autost välja, käes suured läbipaistvad kotid rahaga, selline pidulik ja rõõmus ja lootusrikas tunne oli. Oma raha, mitte mingid vene rublad! Siis jagati raha komisjonidele ja esimesed minutid ma ainult vaatasin ja imetlesin, Eesti kroon oli imeilus võrreldes rublaga (ja ka euroga)."

** "Endal mul polnud rublasid kroonideks vahetada, aga minu tore paps andis mulle 30 krooni. Läksin poodi süüa ostama. Ära raiskasin 10 krooni ja toidukorv oli ikka suhteliselt täis. Kuid juba mõned kuud hiljem sai 10 krooni eest vaid leiva, piima ja 2 sardelli.

** "Kohe pärast rahavahetust sõime sõbraga Eeslitallis lõunat ja maksime selle eest 70 krooni!"

** "Hotell Tallinna all asuv baar sai minu esimesed kroonid ja nagu selgus, sai ka baaridaam sellel päeval ostu eest just minult esimese krooniraha. Ise ta polnud veel raha vahetama jõudnud."

** "Mäletan, et Ostsin endale esimeste kroonide eest 10 aastat vana sõiduauto "Ford Sierra"."

** "Jäätise ostsin. Pärnus mingil festivalil. See maksis 2 krooni. Laps nagu olin tundus jube odav (2 rubla oli ju põhimõtteliselt mitte midagi). Pärast sain pahandada vanemate käest."

** "Mäletan, et pidin jaaniõhtul pilli mängima. Tasu sai viinades, sest Eesti kroonid ei olnud veel maakohta jõudnud. Viinad müüsime keskkooli lõpupeol Soome markade eest maha. Järgmisel õhtul Keila-Joal suvilate territooriumil sain pilliloo eest 100 krooni puhtalt peopeale - mõtlesin siis, et vaat, kus nüüd olen rikas poiss."

** "Kui kroon tuli, siis ühe krooni eest sai 10 muna, leib maksis sente, õppur sai nädalaseks elatusrahaks kodust 10 krooni ja saigi sellega ära elatud. Vahetatud 150 krooniga saigi kuu lõpuni hakkama. Kroonid olid ilusad."

** "Toredad rahatähed olid. Ja meelde jäävad kauaks, kuna istusin raavahetuspunktis kolm päeva hommikust hilisööni ja vahetasin vene rublasid kroonide vastu. Nii, et esimene kokkupuude oli väga tore."

** "Kunagi, kui kroon käibele tuli, oli rahvas rõõmus. Need, kes olid jõudnud juba vahetada, näitasid värskeid rahatähti neile, kes veel järjekorras seisid. Inimestel olid siis pisarad silmas, katsudes Eesti oma rahatähti. Siis usuti Eesti riigi aususesse ja, et rahvas hakkab, ehk vaeselt, aga ausalt ja õiglaselt, elama, kaasaarvatult ka riigipead."

** "On ikka inimestel mälu! Mäletavad 20 aasta tagust peedisalati hinda. Austustvääriv! Raha on raha, olgu ta nimi mis iganes. Olgu ta stabiilne ja jätkugu teda normaalseks vajaduseks. Kõik muu on ilukõne ja ei muuda asja kuidagi. Loomulikult olid kroonid kujunduselt ilusamad, aga mingit rahvuslikku uhkust ma endas ei täheldanud. Parem olla suuremas seltskonnas, kui vaaruda üksiku kõrrena maailmatuules. Iseseisvust pole meil nagunii ollagi, miks seda raha siis taga nutta?"