"Kolm esimest päeva, mille eest haigekassa ei maksa, on mul kahju 218 eurot. Gripp tavaliselt kestab 3-5 päeva. Meie kollektiivis käivad kõik haigena tööl, seega pole ka probleemi."

"Muidugi ei jääda. Kes haiguslehel kunagi olnud on, teab, et selle eest ei saa isegi üüri ja kommunaale makstud, kui järgmise palgapäevani ei taha õhust ja armatusest elada."

"Halvasti vaadatakse kollektiivis nii ja naa. Kui oled haige, siis tuleb valida kahest hullemast variandist üks. Kui tööle ei lähe, siis vaadatakse kui nõrka ja kohusetundetut (juhtkonna poolt). See on nii, kui just muidugi ei ole parasjagu sellisel tööl, kus sinu puudumine 2-3 nädalat mitte mingisugust vahet ei tee. Samas kolleegid soovivad, et sa tööle ei tule (kui nende töö ei ole seotud sinu tööga). Nii siis oled sa kogu aeg kahe vahel, isegi siis, kui rahaline kaotus on alla neelatav. Teisalt, isegi, kui sa jääd haigena koju, siis eeldatakse, et sa teed kodus niikuinii tööd, selle eest aga ei maksa keegi. Seega on vaja tööandja poolt tekitada töötajates selge arusaam ja turvatunne, et haigena koju jäämine on täiesti okei. Kindlasti see paljudes kohtades nii ongi, kuid kahjuks mitte igal pool. Mõistlik oleks tööandja poolt anda ka 2-3 haiguspäeva (oleks sisekorraeeskirjades juba kirjas, mitte ei peaks seda manguma). Reeglina külmetushaiguse kõige nakkavam faas ongi need esimesed 2-3 päeva. Kui aga jääda haiguslehele, siis on mõistlik olla kodus juba palju kauem kui 3 päeva, kuna need päevad on niikuinii tasustamata."

Minul on selline version, kuna esimesi päevi kinni ei maksta, siis inimesed pingutavad tööd edasi teha, a-la et ehk läheb üle. Tegelikult on sellel vastupidine efekt. Paar päeva haigena tööl käies, ollakse hiljem veel pikemalt kodus, kuna lastakse haigusel süveneda, tekivad tüsistused. Nu edasi kasvavad ka haigekassa kulutused. Aga ilmselgelt broileritele on seda raske selgeks teha.

"Ise ka kahjuks sama jama käes ja pole midagi teha. Muidugi on vastik töö läkastada ja löristada, aga 1 päev kodus tähendab u 5% palgast ilmajäämist. 2-3 päeva juba eriti suur summa. Lihtsalt ei ole raha, et seda endale lubada."

"Nagu alati, on asjal kaks otsa. Üks neist on tõesti see, et meie palkadega ei saa inimesed lubada endale haiguslehel olla, sest see tähendab päris suurt materiaalset kahju. Kui arvestada veel seda, et haigena olles peab ka rohtusid võtma ja need rohud on vaja välja osta, siis tekitab haiguslehel olemine suure materiaalse põntsu. Teine asja külg on see, et haigena olles ei tee keegi sinu eest su tööd ära (vähemalt nii on meie asutuses) ja kui peale haigust tuled (tavaliselt veel üsna nõrgana tööle), siis pead ise kõik seisma jäänud asjad ära tegema. Olen peale haigust niimoodi tööle välja tulnud ja ületunde rabanud, et kõik lahtised otsad ära teha, et jäin suurest pingutusest uuesti haigeks."

"Näiteks minu eelmine ülemus sõimas näo täis ja käskis mis tahes olekus tööle tulla. Läksingi. Pärast sain tugeva tervisekahjustuse, kus müokardium muutus põletikuliseks ning jõudlus oli nullilähedane. Tegin tööd väga aeglaselt, tegin palju pause, aga töölt ära ei läinud. Sõimu ja kurje pilke oli palju. Lõpuks ei jäänud neil midagi muud üle, kui mind koondada. Saingi pool aastat nende makstud rahadest puhata."

"Misiganes on põhjused, aga see kamaluga haiguste levitamine talvisel perioodil on üks Eesti ühiskonna hullumeelsusi, millest liiga vähe räägitakse. Vanemad haigena tööle, lapsed haigena kooli-lasteaeda. Sinna juurde veel arusaamad, et "nohu pole haigus","mis ei tapa, teeb tugevaks" jmt. Absoluutne debiilsus. Koolilaps on sisuliselt terve kooliaasta vältel katkematult haige - hea õnne korral saab vahepeal natuke tervemaks, aga mitte kunagi päris terveks enne, kui algab suvine vaheaeg."