LUGEJAD: Kes ei taha, ei maksa alimente nagunii
Praegu kehtiva seaduse järgi ei saa alimenteküsida lapsevanemalt, kes teenib kuus alla 2175 krooni. Tulevikus võib aga alimente välja nõuda ka madalapalgaliselt lapsevanemalt. Palusime Delfi lugejatel arvamust avaldada, kas alimente võiks nõuda ka vanemalt, kelle sissetulek jääb alla miinimumi?
Jah! arvab, et kõikidelt lapsevanematelt, kes last ei kasvata, peab raha nõudma.
"Tohib, suisa peab! Kes peab teiste lapse üles kasvatama? Selle 900 krooni pealt määratud 300 krooniga ei kasvata ühtki last, aga panus tuleb siiski anda. Kuidas last kasvataval poolel peavad alati olema vaimne, füüsiline kui finatsressurss võtta, käo kombel minema lennanu on aga kasvatusvastutusest täiesti vaba?"
irw küsib, kas lapsi tohib nälga jätta: "Kui hooldav vanem teenib ka alla selle summa, kas siis saadame lapsed lastekodusse? Jah, mõlemad vanemad peavad panustama nii rahaliselt kui ka ajaliselt lapsele sõltumata sissetuleku suurusest."
Nii-nii usub aga, et uue seadusemuudatusega võib kasvada varguste protsent, sest töötud vanemad lähevad lihtsalt sööki varastama, et ära elada. "Hetkel võiks appi tulla riik ja hiljem siis vanemalt selle välja nõuda. Kust kohast peaks töötu saama selle raha? Arvan, et ka enesetapuprotsent tõuseks siis kindlasti."
Oma loo pani kirja kriitik, kes on uue seaduse poolt.
"Need, kes peavad alimente maksma, hiilivad sellest tihtilugu kõrvale ja saavad mitteametlikku tulu. Tean omast kogemusest. Minu lapse isa jättis meid maha ja kui läksin konstanteerima fakti, et panen alimendid peale, siis ütles lapse isa "aa, siis tulen töölt ära, sest eelmine naine ka juba nõuab". Sellel persoonil pole ametlikku sissetulekut, kuid on ehitanud maja ja sõidab eliitklassi autoga. Ja selliseid tegelasi tean mitmeid. Meie aga elasime aastaid tõepoolest peost suhu!"
Lapsesaaja on enda lapse isaga aga teema rahumeelselt lahendanud:
"Lapsesaamiseks on vaja kahte inimest ning hüüdlause "kuni surm meid lahutab" töötab siiski vaid muinasjutus. Väga paljud abielud lähevad lõhki ja inimesed leiavad uue elu. Kas ei ole ebaõiglane küsida alimente mehelt, kes ise oleks tahtnud oma last kasvatada, kuid naine leidis uue armastuse ja jooksis koos lastega nelja tuule suunas?"
"Olen lahutatud ja elan oma lastega ning uue mehega uut elu. Mu endine mees on leidnud samuti uue naise, kellel samuti lapsed kasvatada. Mul pole kavatsustki talt alimente küsida. Tema kasvatab ju ka kellegi lapsi ning meie saame hakkama. Ei ole alati lihtne, aga saame. Koos isaga ostame lastele tavaliselt kingid ja muud vajalikud suuremad väljaminekud jagame pooleks. Tegelikult peaks juba kooliprogrammis sees olema perekonnaõpetuses, mida võib elu tuua. Kui naine sünnitab, peab ta seda last tahtma ja valmis olema selleks, et võib temaga üksi jääda. Me keegi ju ei tea, mis elu meile toob, aga väga näotud on need alimentide lahingud."
