Üldine eeldus: igal tegevusel on vähemalt üks põhjus, sageli on neid rohkem, seda teab vaid tegutseja, mitte kõrvalolija.

1. Miks eessõitev auto liigub kiirusega 88 km/h, seda võib mööda sõita sooviva auto juht vaid oletada - põhjusi võib olla alates vanusest ja lõpetades spidomeetri mõõtemääramatusega. Kindel on see, et tegu ei ole liikluseeskirja §50 (7) 1) põhjendamatult aeglase sõiduga, mis takistab teisi sõidukeid.

Analoogiline arutelu kehtib suvalise lubatud piirkiirusest väiksema kiirusega liikuva sõiduki kohta. Liikluseeskirjast ei leia vastust küsimusele, kui suur on põhjendamatult aeglase sõidu kiirus ja seda ei saagi olla, sest kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha. Valitud kiirusel on alati põhjus ja seda teab vaid see, kes kiiruse valis.

Lahendus: eessõitja ei rikkunud liikluseeskirja.

2. Mööda sõita sooviv autojuht peab arvestama, et liikluseeskirja rikkumata on möödasõidul autode kiiruste vahe ainult 2 km/h. Ta peab teadma, et LE § 51 kohaselt peab sõidurada, millele juht suundub, olema piisavas ulatuses vaba ja suhteline kiirus võimaldab eessõitjast mööduda piisavalt lühikese ajaga. Liikluseeskirjast ei leia vastust, kui pikk peab olema piisavas ulatuses vaba sõidurada ja kui pikk on piisavalt lühike aeg. Arvutus näitab, et antud juhul on liikluseeskirja rikkumata möödasõit võimalik juhul, kui vastassuunaline liiklus praktiliselt puudub. Vastasel juhul läheb juht teadlikult liikluseeskirja rikkumisele.

Lahendus: eessõitja sellise kiiruse korral on ohutum möödasõitu mitte alustada.

3. Möödasõidu alustaja ei tea, mis põhjusel otsustas eesliikuja suurendada kiirust lubatud piirkiiruseni, seepärast pole tal alust süüdistada teda liikumise takistamises. Kui eessõitja ületab lubatud piirkiiruse, on tegu liikluseeskirja rikkumisega.

Lõpetan liikluseeskirja § 16 (1)-ga. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega.