Lugeja: väikeasulatest on kõik noored läinud Soome ehitajaks või "tõmbekeskusesse" itimeheks

Paar mahamagatud maanteeristmikku päädis sellega, et sõitsin kuni Tallinnani mööda kõrvalteid, enam-vähem risti läbi Eestimaa. Ja teate, ma ei kahetse ühtegi meetrit sellest teekonnast. Eestimaa on suvisel ajal niivõrd kaunis.

Nendele vinguviiulitele, kes siit jäädavalt lahkuda üritavad, ütleks teele kaasa vaid nii palju, et te pole oma kodumaad mitte kunagi armastanud ja aru saate sellest alles siis, kui kõik sillad on enese järel põletatud.

Aga tegelik põhjus, miks ma kirjutama hakkasin, on hoopis muus. Nimelt jäi mulle sellest sõidust mulje, et just väiksemates asulates ja nende ümbruses on tõsine puudus oskajatest inimestest, kes midagi ka päriselt teha tahaks, mitte ainult õlleraha teenimise eesmärgil.

Ööbisin paar ööd väikelinna hotellis ja tuli see teema ka jutuks. Näib, et enamus on läinud Soome ehitajaks ja ülejäänud on "tõmbekeskustes" itimehed, aga Eestimaa jääb järjest tühjemaks.

Ja kes tahakski minna elama mõnda väikeasulasse, mis koosneb kümnekonnast poollagunenud hurtsikust? Vanematel inimestel pole raha, et palgata tervet firmat katust remontima või majaseina uusi laudu lööma. Siin vast olekski ettevõtlikele ja oskajatele meistrimeestele pea ammendamatu tööpõld.